Kasarmu tänaval sai plats puhtaks vene kasarmutest

Sellel lagedal platsil oli veel hiljuti suur kasarmu, mille taga paistab Puiestee tänava ääres asuv kortermaja. Nõukogude ajal oli see sõjaväelaste ühiselamu. Foto: Kristjan Teedema

Ülejõel Puiestee ja Kasarmu tänava nurgalt on kadunud üsna suurel alal laiutanud vene sõjaväe staabid, kasarmud ja muud tondilossid. Kui kõik läheb hästi, siis jätkab Tartu linn Raadil punakotkaste ehitiste lammutamist juba õige pea.

«Hooldatud haljasala siin veel pole, üks töö toob teise kaasa,» ütles eile Kasarmu ja Puiestee tänava nurgal lammutatud vene sõjaväe hoonete platse vaatamas käinud Tartu linnavarade osakonna vanemspetsialist Marje Kibal. «Pilt on halb veel sellepärast, et linnal oli toetusraha nende hoonete lammutamiseks, selle koha haljastamiseks praegu raha pole.»

Riigihankel parima pakkumise teinud AS Lähte Ehitus alustas 1960. aastatel ehitatud 15 hoone lammutamist jaanuaris.

Nüüd on Kasarmu tänavalt läinud kaks kasarmut, sõjaväelendurite kahest hoonest koosnenud söökla, staap, meditsiinipunkt ning mullu suvel põlenud sõjaväekontor ja kino. Peetri tänavalt lammutati staap, sõjaväehoone ja kaarhall-spordisaal ning Jänese tänavalt staap, staadionimaja jäänused, kasarmu ja varjend.

Ohtlikud kaevud kinni

Kas vene ajal ehitatud hooned olid tõesti tugevad, nagu tol ajal räägiti? «See oli töö nagu töö ikka,» kostis Lähte Ehituse juhatuse esimees Kalvi Liivamets. «Lääne koppadel on jõudu kõvasti, nendega lammutades ei saa arugi, kas hoone on tugev või ei.»

Sõjaväehoonete lammutamiseks kulus 81 598 eurot. Lõviosa sellest rahast on keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) toetus, kümme protsenti panustas Tartu linn. Töö käigus selgus, et peale omaosaluse tuleb Tartu linnal seal veel veidi rahakotti kergendada.

«Lasime siit ära vedada üsna hulga vanu rehve ja kinni ajada ohtlikud kaevud, neid oli kümmekond,» rääkis Kibal.

Üht-teist jäi ligi kuuehektarisel alal ka lammutamata. Näiteks on kadunud kasarmu kõrval endiselt püsti mitmekorruseline silikaatidest tondiloss, mille uksi-aknaid tuleb üha uuesti ja uuesti laudadega kinni lüüa. Kõne all on olnud sellesse ohvitseride endisse ühiselamusse linna sotsiaalasutuse tegemine.

Tööd jätkub

Alles jäid ja jäävad ka muinsuskaitse all olev suur tall, vana väike õigeusu kirik ja Eesti-aegne angaar. Detailplaneeringu järgi kerkib kiriku juurde waldorfgümnaasiumi maja.

Vana kiriku uksed-aknad tahab linnavalitsus koos waldorfgümnaasiumiga kiiresti kinni panna. «Siit on aed maha võetud, ala on avatud ja sellepärast peame nüüd kiriku kinni saama, et poisikesed sinna ronima ei pääseks,» selgitas Marje Kibal.

Reedeks on viimased kivihunnikud ja hakkpuiduks tehtud puitmaterjal läinud, siis on lammutustööde tähtaeg, kinnitas Kalvi Liivamets.

Tartu linnavalitsus on aga KIKile esitanud järgmise toetuse taotluse, et lammutada Roosi tänavalt ja selle ümbrusest veel 15 tondilossi. Aga seegi pole veel kõik, vene sõjaväe hooneid jääb Raadile ka pärast seda tööd.

Tartu linn sai Nõukogude sõjaväe hooned oma valdusse pärast seda, kui väed Eestist 1994. aasta 31. augustil lahkusid.