Kas tõsta makse ja kui, siis milliseid?

Foto: Artur Kuusi illustratsioon

Riigieelarve kärbete pärast juba rohkelt tuld ja tõrva saanud ning siseheitluste tulemusel osa mehi üle parda heitnud valitsusel seisavad ees uued rohkem või vähem vastikud otsused. Kas pügada ära emapalk, vähendada pensione, kärpida veelgi ametnike palkasid või teha seda kõike?

Paistab aga üsna selge, et ainult kärpimisega tänavust riigieelarvet enam kuidagi tasakaalu ei saa, mistõttu on sisuliselt otsustatud näiteks kütuseaktsiisi viieprotsendine tõus ja käibemaksu tõus. Kuid millised on ülejäänud maksutõusud ning kas on oodata päris uute maksude, olgu kinnisvara- või lastetusmaksu kehtestamist?

Tartu Postimees kutsus analüütikuid ja ettevõtjaid lühidalt arutlema, kas maksutõus on ikkagi ka nende arvates vältimatu ja kui käsi eraisikute ja firmade tasku poole küünitada, kust oleks siis valutum võtta, pidades lühiajalise kasu ja kahju asemel silmas ka pikaajalist. Kas makse, näiteks käibemaksu tõstes ja aasta teiseks pooleks edukalt sissetulekuid suurendades võib juhtuda, et saetakse läbi oks, mis murdub meie istumise all alles 2010. või 2011. aastal?

Enn Listra
TTÜ majandus­­teaduskonna dekaan

Ega see maksutõstmine hea plaan ole. Sisuliselt tähendab ju maksustamine rahakogumist majandusliku väärtuse loojatelt ja selle raha ümberjagamist mingeid teisi eesmärke silmas pidades. Mitte iga heategu ei ole hea tegu.


Ümberjagamine ju midagi juurde ei anna ega aita lahendada meie põhiprobleeme – vajadust endiselt euro suunas liikuda, üle saada teatud primitivismist majandusmudelites ja tagada üldine konkurentsivõime.

Kui aga kokkuhoiuvõimalused riigimajanduses on tõesti ammendunud, peaksin mõistlikuks eelkõige tarbimise maksustamist. Kui see osutuks kuluefektiivseks, siis ehk võiks mõelda luksuskaupade käsitlemist erilistena. Vähemalt kaudselt tähendaks see eelkõige importkaupade ning märksa vähem kodumaal toodetu maksustamist.

Ükskõik milline täiendav ettevõtete maksustamine töötaks selgelt vastu meie püüdlusele palkade ehk laiemalt kulutuste vähendamise kaudu devalvatsiooni-sõna kasutamist vältida.
--------------------------
Janek Kalvi
ASi Liviko
juhatuse
esimees

Ma ei taha konkreetselt öelda, millist maksu tõsta ja millist mitte, sest oleks rumal spekuleerida, süvenemata põhjalikult riigi tulu- ja kulunumbritesse. Aga üldiselt võin öelda, et milliseid otsuseid ka ei tehtaks, ei tohiks need mitte mingil viisil pärssida ettevõtlust.

Investeerimiskliima halvendamine peaks olema täielik tabu. Elame majanduskriisis ja kõik sotsiaalsed probleemid, mis Eestit ähvardavad, tulenevad sellest, et ettevõtlus kiratseb. Sellest kriisist saab Eesti välja tuua ainult see, et ettevõtjail hakkab paremini minema. See pole võimalik, kui maksutõusu tulemusel tarbimine väheneb.

Ma ei välistaks isegi seda, et ettevõtluskliima parandamiseks võiks kaaluda mingite maksude alandamist. Tänagi on liiga ilus unistada, et keegi sooviks tulla väljastpoolt Balti riikidesse investeerima. Ka kohalikud ettevõtjad vaatavad murelikult, milliseid otsuseid hakkab valitsus langetama.
------------------------
Taavi Madi­­berk
Eesti Omanike Keskliidu
peasekretär

Eesti riik on esimene maailmas, mis kaalub kodulaenu võtnute olukorra halvendamist kinnisvaramaksu kehtestamisega, maamaksu tõstmist maade ümberhindamisega ja kodulaenu tulumaksutagastuse kaotamist. OECD sellekohased soovitused on kohatud ega arvesta riigi spetsiifikat.

Kodulaenu maksutagastuse kallale minnes võib meie ligi 100-miljardilise kodulaenuportfelli olukord drastiliselt halveneda. Ühelt poolt tähendab see sotsiaalset kuristikku, teisalt liigkõrget survet pangandussüsteemile.

Maksusüsteemi kohendamisel ei saa keskenduda vaid tulunumbrite suurendamisele, peamine eesmärk saab olla efektiivselt toimiva soodsa majanduskliima loomine.

Üle tuleks vaadata ettevõtluse maksustamine. Eestit on palju kiidetud ettevõtte tulumaksu süsteemi eest. Mina seaks selle süsteemi efektiivsuse tugeva kahtluse alla, sest dividenditulu on maksustatud üsna kõrgelt. Küsiks retooriliselt: mitu krooni on Eestisse investeeritud tänu ettevõtte tulumaksule?
--------------------------------
Andres Juhkam
TÜ majandus­­teaduskonna rahanduse lektor

Kui just peab, eelistaksin pigem tõsta tulumaksu kui käibemaksu. Ei tohiks jätta õppimata Läti hiljutisest veast käibemaksu tõstmisel.

Maksustada käibemaksu tõstmisega laiapõhjaliselt tarbimist on halb mõte, sest hindade tõusul oleks järelejäänud majandusaktiivsusele veelgi pärssiv mõju. Käibemaksu tõstmine võiks ohustada ka plaanitud eurole üleminekut.

Kuna eurole üleminekuks on vaja riigieelarve defitsiiti ohjeldada, poleks mõttekas kasutada selleks vahendeid, mis ohustaks teiselt poolt inflatsioonikriteeriumi kiiret täitmist. See oleks vastuoluline. Samuti ei pooldaks kütuseaktsiisi tõstmist, kuna kütus on sisendiks enamikule teistele toodetele ja teenustele, mis tähendaks taas hinnatõusu.

Muidugi oleks väga hea praegusel ebakindlal ajal jätta maksukeskkond muutumatuks. Järsud ja ootamatud muutused sisendavad ettevõtjaisse ebakindlust, mida on niigi palju. Stabiilsus aitaks hoida majanduskeskkonna usaldusväärsust. Kuid kuna riigieelarvesse on raha hädasti vaja, võiks pigem tõsta otseseid makse.
-------------------------------
Erik Terk
TLÜ Eesti Tuleviku-uuringute Instituu­­di direktor

Minu vastus on umbes nii nagu Juhan Smuulil: kui saad, siis ära laula. Ma mõtlen selle all üldist maksukoormust. See on seotud küsimusega, kui palju saame laenu võtta.
Ma lähtuks põhimõttest mängida erinevate maksude osakaaluga nii, et üldine maksukoormus jääks samaks.

Ma pole spetsialist ütlema, kas alkoholi- ja tubakaaktsiisiga annab midagi ette võtta või mitte. Kusagil tuleb ette piir, kust alates hakkab inimene samagonni jooma. Ma arvan, et siin pole eriti suurt võimalust raha juurde saada.

Tundub, et Eesti ühiskond on enam-vähem valmis kinnisvaramaksu kehtestamiseks. Ma ei tea tehnoloogiat, kui kaua võtab aega selle maksu ettevalmistus, sest ilmselt pole võimalik seda kehtestada kannapealt. Põhimõtteliselt tuleks püüda maksustada seisvat rikkust, mitte ettevõtlust.

Tulumaksu tõstmisega seoses, jättes kõrvale igasuguse ideoloogia, peaks ikkagi kaaluma üleminekut proportsionaalselt skaalalt progressiivsele. Majanduskriisi tingimustes oleks madalamailt tulugruppidelt lisamaksu kasseerimine ränk otsus.

Kindlasti ei tõstaks ma käibemaksu. Tundub tõhus lahendus, aga käibemaks lööb eelkõige madalama sissetulekuga gruppe. Töötuse kasv toob meile nagunii kuhjaga sotsiaalseid muresid, oleks rumal neid juurde tekitada.

Pealegi lööb käibemaksu tõstmine inimeste ostuvõime vähenemise kaudu kohalikku väiketootjat.

Ja lõpuks: see ettepanek võib tunduda praegu isegi naljakana, aga ma väidan, et meil on tööjõud ülemaksustatud. Oleks kasulik, kui suudaksime kõrgemaile palgagruppidele seada sotsiaalmaksu lae. Seal on põhjus, miks meie ettevõtjad ei saa praegu palgata kõrge kvalifikatsiooniga välismaalasi.
---------------------------------------

Villem Tori
Autoette-
võtete Liidu direktor

Minu meelest on võtmeküsimus praegu kehtivate maksude kättesaamine. Headel aegadel on riik selle unarusse jätnud. Nüüd on tekkimas olukord, kus niigi tublid maksumaksjad, kes on olnud maksudest kõrvalehiilijate suhtes ebavõrdses seisus, satuvad veelgi ebavõrdsemasse olukorda. Seda arvestades ei tohiks makse tõsta.

Maksupetturite suur hulk paistab silma neist hindadest, millega transporditeenust pakutakse. Salakütuse pealt jääb maksmata ju nii aktsiis kui käibemaks. Mäletate, kui­­das vahepeal kütuse hind kõvasti tõusis, aga veohind läks millegipärast isegi natuke alla?

Teine valdkond on sõidukite tehnoseisund. Ka tehnilise hoolduse pealt on võimalik hoida kokku palju raha, suurendades samal ajal ohte liikluses.

Järelevalve tõhustamine nõuaks aga riigikassast lisaraha. Siit tõusebki küsimus, kuidas suudaks riik toime tulla maksupetturite arvu tõenäolise kasvuga, kui senigi pole suudetud tagada piisavat järelevalvet?

Korralik vedaja ei protestiks maksutõusu vastu, kui ta teaks, et kõik maksavad võrdselt. Kuid on avalik saladus, et Eestis on võimalik saada kütust ka väga odavalt. Plaanitav viieprotsendine aktsiisitõus ei pruugi anda riigikassasse lisa, küll aga elavdada musta turgu. Kas paberil tehtud arvutus annab ikka loodetava tulemuse?

Eetilises plaanis tundub õige tõsta alkoholi- ja tubakaaktsiisi. Samas on ka siin võimalus suurendada maksupettusi ja panna inimeste tervis hoopis suuremasse ohtu, kui nad joovad metanooli ja suitsetavad jumal teab mida.

----------------------------

Toomas Pettai
Haage Agro juhatuse liige

Ega maksutõus, ükskõik milline, kedagi rõõmsaks ei tee. Aga kui sel­­lest pole pääsu, tuleb leppida ja kohaneda. Üks asi on maksud, mis on kõigile teada ja tuntud, aga üha rohkem on maksustatud kaudselt. Neist maksudest ei räägi keegi.

Tulemas on nn lehmapeerumaks, mille kohta küll alguses öeldi, et seda ei tule, aga nüüd on ta seaduseelnõuna väljas ja ma pean juba meile lauale antud valemiga arvutama, palju meil tuleb hakata seda maksma. Eks ta mõnikümmend tuhat krooni aastas meie puhul tule.

Lisaks tõuseb ju kindlasti töötukassa makse. Kütuseaktsiisi viieprotsendine tõus, mis on tulemas, meid pikali ei pane. Eelmise aasta detsembris ostsime erimärgistatud kütust 14 krooniga, täna saame seda osta seitsme ja poole krooniga. Kütusehind tõuseb ju tegelikult ainult protsent või kaks, lasku käia.

Võibolla oleks praegu õige hetk lastetusmaks ära teha. Lapse kasvatamise püha üritus on vanemaile üsna kallis. Ettevõtte tulumaksu taastamist ei pea ma kindlasti õigeks, sest kaudselt läbi palkade ja muu maksame riigile selle supi välja. Aga kui tahta lajatada kõigile vennalikult, siis tasuks võibolla natuke otsa panna käibemaksule.