Jak 28 sõitis kahel suurel autol muuseumi

Päevinäinud kere ühel ja küljestkeevitatud tiivad teisel suurel veoautol – nii jõudis Tartu külje all olevasse Eesti Lennundusmuuseumi järjekordne eksponaat, Nõukogude sõjalennuk Jak 28.

Lange külla Veskiorgu lennundusmuuseumi rajanud Mati Meos vaatas kolmapäeva õhtul Pärnust saabunud kahel autol olnud lennukit Jak 28 nukralt. «Lennuk vajab restaureerimist, aga kas Eestis ongi mehi, kes sellist tööd oskavad,» arutles ta. «Oleks siis tiivadki korralikult küljest võetud. Aga ei, ikka oli keevitada vaja …»

Vaatamata sellele oli Meos uue eksponaadiga rahul. «Nõukogude Liit neid lennukeid teistele riikidele naljalt ei andnud, tegemist on rariteediga,» ütles ta.

Prooviti nii ja naa

Len­nundusmuuseumi toodud Jak 28 teenis N Liitu Pärnu sõjalennuväljal. Pärast Nõukogude vägede lahkumist 1990. aastate alguses jäigi see Pärnusse ning oli noorte tehnikamaja ja Kaitseliidu valduses.

Mis masti lennuk 1950. aastate lõpul väljatöötatud Jak 28 omal ajal oli? Seda on raske täpselt öelda, vastas Eesti Lennuakadeemia õhusõiduki juhtimise osakonna juhataja, endine hävituslendur Teo Krüü­ner.

Nõukogude relvastusse 1961. aastal jõudnud Jak 28 ei ole tema sõnul ühegi sõjalennuki klassi ehk õhulahinguteks mõeldud hävitajate, pommitajateks ehitatud raskete lennukite või õhust maaväge toetavate ründelennukite klassikaline esindaja.

«Algselt tehti see kiire lennuk õhukaitseüksustesse nn püüdjaks, mis pidi hävitama õhuruumi tunginud vaenlase lennuki,» selgitas Krüüner. Kuid vaenlase õhus hävitamiseks oli Jak 28 liiga kohmakas.

Järgmisena prooviti Jak 28-st teha kerge pommitaja, lennukile ehitati ninna koht väikest kasvu sihturile-navigaatorile. Kuid sellestki plaanist ei saanud asja, sest pomme sai liiga vähe peale võtta.

Ka ründelennukina ei löönud Jak 28 kehva manööverdamisvõime ja liiga väikse hulga pommide kaasavõtmise võimaluse pärast läbi.

Kõige paremini sobis 1990. aastate alguses erru läinud Jak 28 luurelennukiks ning sellel otstarbel teda ka üsna palju kasutati.

«Lendurid teda ei kiitnud,» märkis Krüüdner. «Ta oli kehvasti tehtud, igasuguseid asju juhtus. Kui üks mootor üles ütles, siis hakkas see lennuk tiirlema.»

Muuseum laieneb

Lennundusmuuseumis on nüüd 15 lennukit ja kaks kopterit. Meos loodab, et sel aastal täieneb muuseum veel ühe Itaaliast toodava õhusõidukiga.

Uute eksponaatide ostmiseks ning muuseumi arendamiseks ja laiendamiseks, näiteks ekspositsiooniväljaku maa ostmiseks, angaaride ehitamiseks, langevarjuhüppe imitatsioonitorni tegemiseks ja paljuks muuks sai SA Eesti Lennundusmuuseum Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu ligi 46 miljonit krooni eurotoetust.