Väikesele Lubja tänava maatükile, kus veel Brežnevi ajal lainetas tiik, plaanib ehitusfirma kaht kortermaja. Naabrite arvates kahjustaksid need tõsiselt nende elukeskkonda.
Kortermajad eramukrundil pahandavad naabreid
28. mai 2013, 15:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tüli hakkas tuure üles kruvima mai keskel, kui Tartu linnavalitsus tutvustas naabritele ja teistele huvilistele Avaare Kinnisvara tellitud planeeringueskiisi, mis näeb kahe kahekorruselise kortermaja Lubja 1a ja 1e ehitamist, kokku oleks neis 14 korterit.
Sellel 2000 ruutmeetri suurusel maatükil Ujula tänava eramajade ning Ranna tee korrusmajade vahel kasvavad praegu suured puud ja on suured kivid, mis on jäänud kiviraiumistöökoja ajast.
Liiga kitsas
«Ma ei kujuta absoluutselt ette, kuidas sellele väikesele maalapile mahutada kaks kortermaja 14 korteriga ja autoparklad, laste mänguväljak jne. Isegi prügimaja ei mahtunud sellele eskiisprojektile,» kirjutas kõrvalmajas Ranna tee 1f elav Kristel Rõss. «Ja sellele krundile pääseb ligi kitsukeselt teelt Lubja tänavalt vanade garaažide kõrvalt. Minu elukeskkonda halvendavad uued kortermajad oluliselt (väheneb valgus, privaatsus), praegu on akna taga rohelus ja linnulaul, projekti järgi ei jääks krundile ühtegi puud, arendajatel on niigi tegu, et see kupatus sinna ära mahutada.»
Ta ei ole sugugi üksi. Seal naabruses eramus elav ja planeeringuala kõrval veel hoonestamata eramukrundi ostnud Tõnu Põder loetles terve rea põhjendusi kavandatava arenduse vastu. Ruumikitsikus kuulus nende hulka, sest kui kahte kortermajja tuleb kokku umbes 50 elanikku, on neil kusagil vaja autosid parkida, ligi peab mahtuma prügiauto ja kiirabi ning talvel peab olema ruumi, kuhu lund lükata.
Teine lugu on see, et maa on tulevaste kortermajade kohas madal, seal on mitu allikat ning veel Brežnevi ajal oli tiik. Kui nüüd maapinda täitma hakata, oleks tagajärjeks naaberkruntide üleujutamine, niigi tikub seal keldritesse vesi.
Põder ütles siiski, et ta ei tahaks loetleda argumente uue planeeringu vastu, ta eelistab olla kehtiva detailplaneeringu poolt, mis sellesse linnaossa sobib paremini. «Ma olen selle ärarikkumise vastu. Arvan, et siia spordi- ja puhketsooni moonakate maja rajamine lihtsalt ei sobi,» sõnas ta.
Tartu planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku kommenteeris, et praegu kehtiv detailplaneering näeb sinna kvartali sisemusse ette kolme eramu ehitamist, kuid krundiomanikul on õigus taotleda detailplaneeringu algatamist kaalumaks kortermajade ehitamise võimalusi. Üldplaneeringuga oleksid need kooskõlas.
«Detailplaneeringu protsess ongi see, kus selgitatakse välja, kas on võimalik rajada või mitte,» ütles Ranniku. «Algatamine ei tähenda veel planeeringu kehtestamist. Praegu on välja pakutud kaks maja, mahud on liiga suured, tulevad ilmselt naabritele liiga lähedale, see on naabrite seisukoht. Oleme teada saanud, mida naabrid arvavad, ja nüüd tuleb planeeringus majade mahtusid või arvu vähendada.»
Ranniku lisas, et krundi omanikud peavad kompromisse tegema, sest planeeringuvaidlusega ei ole mõtet minna planeeringu avalikule väljapanekule. Tema meelest on kompromissi otsimisel küsimus, kas üks või kaks maja ja kui suur üks võiks olla.
Drenaaž arutlusel
Mis aga puudutab kartusi, et uusehituskrundi täitmise tagajärjel võiksid naaberkrundid uppuma hakata, siis drenaaži rajamise vajalikkuse korral saab planeeringusse märkida, et see peab olema valmis enne ehituse alustamist, selgitas Ranniku.
«Eskiisi arutelul on see küsimus üles kerkinud, eskiisi staadiumis me tavaliselt hüdrogeoloogiliste probleemidega veel ei tegele,» ütles Ranniku. «Tähelepanu on juhitud sellele, et põhilahenduse väljatöötamisel tuleb vertikaalplaneerimisel leida õiged kõrgused ja vajaduse korral tuleb ette näha drenaaž.»