Tartlased tunnevad õigustatud uhkust Tartu kui Eesti hariduse Meka üle. Heade mõtete linna hariduslikku potentsiaali on aga võimalik veelgi kiiremalt edasi arendada.
Mihkel Lees: tahvelarvuti igale Tartu õpilasele!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu peab saama tõeliseks hariduslikuks tõmbekeskuseks, mis ei paku üldharidusteenust ainult linna lastele ja noortele, vaid tõmbab vastupandamatu magnetina õpilasi Tartusse ka teistest omavalitsustest.
Kõik eeldused selleks on nüüdseks loodud: edukalt on lõpule jõudmas koolivõrgu kvaliteedireform, mille käigus korrastatakse Tartu põhikoolide ning gümnaasiumide struktuur.
Lisaks on Tartu kõrgkoolide rohkus võimaldanud üldhariduskoolidel leida ülikoolidega koostöökohti innovatsioonis. Samuti leidub Tartus piisavalt ettevõtjaid, kelle juurde Poska gümnaasiumi eeskujul saata õpilasi koolipingis kuuldu praktilist rakendamist uurima.
Töökohad vahelduvad
Uuenduslikumat haridusele lähenemist eeldab eelkõige see, et ühiskonna ootused koolilõpetajate suhtes on muutunud. Klassikaline mudel, mille järgi õpitakse, õpitakse veel, leitakse töökoht ja püsitakse sellel pikki aastaid, enam ei toimi. Töökohad vahelduvad kiirelt. Elluastuvatelt noortelt oodatakse, et nad oleksid loovad, ettevõtlikud ja innovaatilised. Digitaalne kirjaoskus, võimekus teha koostööd ja iseseisvalt õppida on märksõnad, mis iseloomustavad praegust edukat elluastujat.
Suurem osa õppimisest on võimalik ära teha väljaspool koolikeskkonda. Tartu Erakooli (TERA) direktor Urmo Uiboleht on välja toonud, et õppimine on muutunud juhuslikumaks ja ajas pidevalt muutuvaks protsessiks ning peale on kasvamas «klikipõlvkond», kes ammutab oma teadmisi kiirelt ja oskuslikult internetist. Iga järgnev põlvkond orienteerub selles infotulvas ka järjest paremini.
Eelnev kätkeb endas paratamatult vajadust teistsuguse ja senisest innovaatilisema lähenemise järele õppe sisust ja vormist lähtuvalt. Eesti on loonud endast kuvandi kui tugevast
e-riigist. Oleme uhked e-valimiste üle ning saame oma tulusid mugavalt deklareerida
e-maksuametis.
Paraku mõistetakse e-õppe all jätkuvalt tihtipeale seda, kui õppeprotsessis on võimalik kasutada arvutit, projektorit ja ehk ka puutetundlikku tahvlit. See on aga pisut vananenud mõtlemisviis – e-õpe peaks siiski tähendama tehnoloogia mitmekesist ja kavalat kaasamist õppetöösse.
Arvestades õpilaste koolikoti raskust, puutetundlike seadmete funktsionaalsuse laia ulatust ning õpilaste oskust nutiseadmetega manipuleerida, leian, et Tartu linn peaks igale Tartu õpilasele andma õppetööks tahvelarvuti.
Loomulikult ei ole tahvelarvuti omaette väärtus. Välja tuleb arendada terviksüsteem, mis koondab endas lisaks tahvelarvutile ka e-õppematerjale ja spetsiaalselt nutiseadmele kohandatud õppeprogramme. Leian, et võimalust tänapäevase tehnoloogiaga töötada tuleb pakkuda kõigile koolilastele, mitte ainult neile, kelle vanemate rahakott seda võimaldab.
Õpetaja roll
Ühtegi uuendust pole hariduses võimalik teha ilma õpetajata. Seega tähendab meie uuendus hariduselus pedagoogidele esmalt suures mahus täienduskoolitust ja teisalt kindlasti riigi keskmisest suuremat sissetulekut – nagu senini. Olemaks oma idee väljakäimises kindel, uurisin, kuidas asjaga tegelenud õpetajad tahvelarvutitesse suhtuvad.
Tartus on haridusliku nutirevolutsiooni teerajajaks TERA, kus minnakse järgmisest aastast esimeses, neljandas ja seitsmendas klassis üle tahvelarvutiõppele.
TERA õpetaja Liisi Griffel tõi (meievahelises kirjavahetuses) välja, et tahvelarvutid võimaldavad tundides tunduvalt paremat näitlikustamist.
Selle asemel, et õpetaja näitab dataprojektori kaudu kõigile sama pilti, saab iga õpilane tahvelarvutit kasutades uurida interaktiivset gloobust, planeete, taevakaarti või 3D-mudeleid rakkudest ja ajust. Juba praegu on rakendustena saadaval mitmed lindude, seente, kahepaiksete, taimede ja samblike määrajad.
Liisi Griffeli arvates võimaldab tahvelarvutite kasutamine vähendada märkimisväärselt paberi kasutamist koolis (roheline mõtlemine!), muutes tunnikontrollid ja kontrolltööd digitaalseks.
Mitmesugused programmid, mängu- ja veebikeskkonnad võimaldavad kergemalt organiseerida ka rühmatöid, teha loovaid harjutusi ning anda õpetajale kiiret ja operatiivset tagasisidet õpilastelt.
Esimesed kolm aastat tahvelarvutitega TERAs näitavad, et nende kasutus on kasvanud enam kui viis korda ning õpetajatele on igapäevatöö muutunud leidmisrõõmu ja avastusi pakkuvaks. Rutiinist välja murdmine ja lastele uue pakkumine teeb rõõmsaks ka õpetaja.
Tasakaalus areng
Loomulikult ei tohi hariduslikku nutirevolutsiooni tehes ära unustada ka koostöö- ja suhtlemisoskuste kujundamist, loovtööd ja liikumist.
Arvamus, et «kõik lähevad vaid netti», tuleb asendada tõdemusega, et lapse areng peab olema tasakaalus.
Kirjutamisoskus, käeline tegevus ja liikumine ei tohi kuhugi kaduda. Pigem tuleb nendegi oskuste omandamist parendada. Olemasolevatest õppemeetoditest ja suundadest tuleb säilitada parim, otsides samas tehnoloogia arenguga kaasas käies uusi võimalusi muuta õppetöö huvitavamaks ja innovaatilisemaks.
Järgmiseks õppeaastaks tahvelarvutid koolidesse arvatavasti ei jõua. See on lihtsalt liialt teadmus- ja rahamahukas projekt.
Projekti «Tahvelarvuti igale Tartu õpilasele» peab aga hakkama ette valmistama kohe ning sügisel ametisse asuval linnavalitsusel oleks soovi korral võimalik projekt ellu viia.