Tartu linnavalitsus otsustas loobuda endise riigivanema Jaan Tõnissoni maja omanike esindamisest ega nõua enam hõivajate lahkumist, kuid taunib jätkuvalt noorte ebaseaduslikku tegevust.
Tartu linn jättis majahõivajad rahule
Linnasekretär Jüri Möldri sõnul otsustas linn ennast Tõnissoni majast distantseerida, kuna kinnistu üks omanikke Heldur Jaan Tõnisson määras endale uue esindaja.
«Linna katsed aidata omandi ebaseaduslikust kasutamisest tekkinud konflikti lahendamisele kaasa ei kandnud vilja. Püüdsime olukorda mõistlikult lahendada, kuid keegi ei soovinud meid kuulata. Me viisime omaniku tahte hõivajateni ja täitsime sellega oma ülesande. Edasised sammud peab omanik tegema teiste esindajate kaudu,» selgitas Mölder.
Vastavasisuline kiri saadeti hõivajatele mai teisel nädalal. Kirjas teatas linn, et ei esinda enam maja omanikke, kuid taunib endiselt ebaseaduslikku hoone hõivamist ega kiida heaks noorte tegevust kinnistul. Samuti ütles linn, et kuna noored keeldusid valdust vabastamast, on küsitav ka võimaliku loodava sihtasutuse kui linna tulevase partneri usaldusväärsus.
«Kuna nad ei näidanud vähimatki kavatsust ebaseaduslikult hõivatud hoonest välja tulla, siis tekkis linnal põhjendatud küsimus, kas neil on ka sisulist soovi ja vajadust linna pakutavaid ruume kasutada,» nentis Mölder ja tuletas meelde, et linn ei anna ruume rendile tasuta.
«Praegu on hõivajad nautinud anonüümsust. Välja arvatud mõned kõneisikud. Aga linn ei saa sellise hoomamatu isikuteringiga lepingusse asuda. See peab olema väga selge juriidiline partner, kes on võimeline tasuma ka linnale tavapäraseid üürimäärasid,» selgitas Mölder. Ta tunnistas, et ei tea, kas noored on loonud sihtasutuse või mitte.
Hõivajad on rahul
Hõivajate esindaja Mari-Liis Leis ütles, et neil pole omanikega uusi kontakte vahepeal olnud, kuid nad ei kavatse majast välja kolida. «Põhimõtteliselt on linn meid rahule jätnud ning me tegeleme oma ürituste korraldamisega edasi,» märkis Leis.
«Me oleme selle maja hõlvanud, mis tähendab ülevõtmist ja paremaks tegemist,» täpsustas samuti Tõnissoni majas elav Kertu Mets.
Majaelanike arv on Leisi sõnul vahepeal suurenenud. Praegu tegeletakse Vaba poe ruumide remondiga ning arendatakse permakultuuri. Eile lõuna ajal ehitasid noored tagahoovis kasvuhoonet, kuhu pannakse tomatid. «Oleme leidnud uusi koostööpartnereid ja elu läheb hästi. Teisalt me ikkagi proovime omanikega kontakti saada. Päris rahulikult me ennast ei tunne,» ütles Leis.
Võimaliku sihtasutuse loomisest pole viimasel ajal palju juttu olnud. «Praegu me ei kiirusta selle protsessiga, aga me pole ideed ka maha matnud,» lausus Leis.
Maja tulevik teadmata
Mis majast edasi saab, ei osanud linnasekretär öelda.
Möldri kinnitusel on Rootsis elav kinnistu teine pärija Mari-Ann Levin Põlde otsustanud oma osast loobuda ja seega saab lähiajal maja ainuomanikuks Heldur Jaan Tõnisson. Millal see juhtub ning kuidas see võiks maja ja hõivajate tulevikku mõjutada, Mölder ei teadnud. Välistatud pole seegi, et maja müüakse maha.
Linnasekretäri sõnul on Anna Haava 7/7a krundil tehtud paikvaatlus, mis tuvastas muinsuskaitsealusel hoonel mitmeid vajakajäämisi. Hoone omanikele on tehtud märgukiri ja kui seda ei täideta, tehakse ettekirjutus. «Seal tuleks teha mõned pisitööd, et hoone paremini säiliks,» lausus Mölder.
Tõnissoni maja saaga
• 2011. aasta kevadel hõivasid noored A. Haava tänava maja ja asusid sinna elama.
• 11.2.2013 esitas linn hõivajatele nõudekirja ja palus maja vabastada 15. märtsiks.
• 15. märtsil palusid noored linnalt aega juurde, uueks tähtajaks määrati 5. aprill.
• 5. aprillil teatasid hõivajad, et linnal pole õiguslikku alust kinnistu omanikke esindada.
• Aprilli lõpus loobus linn omanike esindamisest.