Kommertsgümnaasiumi kaheksanda klassi poisid lükkasid möödunud reedel Anne kanali lainetesse omatehtud Optimisti ning proovisid, kuidas tööõpetuse tundides meisterdatud purjekas esimesele katsumusele vastu peab.
Punane Pärl sai kanalil tuleristsed
27. mai 2013, 20:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmkümmend aastat Värskas purjetamisega tegelenud ning viimased kaks õppeaastat Tartu kommertsgümnaasiumis tööõpetuse tunde andnud Jaan Olesk pakkus purjeka idee koolipoistele välja jaanuaris.
«Tavaliselt tehakse tunnis ikka kaste, laekaid ja igasugu väiksemaid asju, aga tegelikult peaks poistega midagi suuremat tegema,» rääkis Olesk päev varem Tartu Postimehele ning leidis noorte paadimeistrite kohta vaid kiidusõnu.
Meistrite all mõtles õpetaja kolme 8.a klassi poissi, kes lõikasid samal ajal paberist šabloone, et vastvalminud purjekale nimi peale värvida.
«Nad on kõik suured kalafanatid. Enne tegimegi nendega kalapüügilante, kuni lõpuks mõtlesin, et võiks ju paadi teha. Kui lastel endal huvi ei ole, siis ei ole mõtet sellist asja ette võtta,» tõdes Olesk.
Tööd viieks kuuks
Õpetaja ettepaneku võtsid Jaagup Annast, Alari Siivask ja Silver Lauri hoobilt vastu, sest lisaks põnevale tööle lubas Olesk hiljem poistele ka purjetamise algtõed selgeks õpetada.
Jaanuaris tõigi Olesk Otepää vineerivabrikust kooli paraja koguse niiskuskindlat materjali ning andis poistele esimeseks ülesandeks jooniste järgi vajalikud tükid välja lõigata. «Eks nad uurisid seda joonist kõigepealt tükk aega, aga siis said aru küll, milline mõõt on pikkus, milline laius ja mis kõrgus,» meenutas õpetaja, kelle sõnul tuli poistel teha mõnes tunnis ligi 150 mõõtmist.
Päevinäinud joonised pärinevad Oleski sõnul veel nõukogude ajast ja nende järgi on valminud paate varemgi. Näiteks eelmisel aastal said samalaadse meistritööga hakkama Valga Jaanikese kooli lapsed, kellele Olesk samuti tööõpetust annab.
«See on puhas Optimisti klassi purjekas. Kõik mõõdud vastavad täpselt standardile. Ainuke erinevus on see, et tegime talle pika nina. Siis on rohkem paadi moodi. Muidu oleks tulnud tavaline seaküna,» naeris Olesk.
Ta meenutas vene aega, kui Tallinna laevatehas tegi kooliõpilastele tööõpetuse tundideks toorikuid. «Laps pidi selle üle mõõtma ning siis õigesse mõõtu lihvima. Kui hea oleks nüüd selliseid asju teha,» unistas ta.
Olesk nentis kurbusega, et praktilist käsitööoskust jääb tänapäeva noortel aina vähemaks. «Ainult teler ja arvuti. Aga neile poistele annan küll väga hea hinnangu. Nad olid ise huvitatud. Üks poiss lubaski, et läheb Saaremaale laevatehasesse tööle.»
Kala- ja meremehed
Ligi õlgadeni ulatuva juuksepahmakaga Jaagup muigas õpetaja ütluse peale ning lõikas koos Silveri ja Alariga šabloone edasi. «Alguses vaatasime küll, et mis värk ... aga mida aeg edasi, seda lihtsamaks läks,» meenutas Jaagup, kes suviti mööda Eestit ringi rännates hoiab alati õnge ligi.
Paadunud kalamees mõtles paadile ka nime Red Pearl ehk Punane Pärl. Loomulikult saadi inspiratsiooni kuulsast Kariibi mere piraatide filmist, kus hulljulge Jack Sparrow kihutab mööda merd ja ookeani Musta Pärli nimelise laevaga.
Ja nii nagu piraadilaev, sai ka Punane Pärl vahepeal «vaenlase» rünnakus kannatada. Nimelt otsustasid mingil hetkel ka nooremad koolikaaslased anda paadiehitusse oma panuse ning lasid salaja puuriga purjeka põhja augud sisse. «Hakkasime siis proovima, et kas paat ikka vett ka peab, kuid vesi jooksis solinal põhjast läbi,» lausus õpetaja ja vangutas pead.
Viis kuud paadi kallal on poistes kasvatanud ka huvi purjetamise vastu. «Olen Saadjärvel neid näinud ja vahepeal isegi mõtlesin, et võiks ka minna, aga pole jõudnud. Aga sellega tahaks küll proovida,» lausus Alari.
Esimene sõit tuuleta
Möödunud reedel täituski poiste unistus, kui Punane Pärl sõidutati õpetaja punase Volkswagen Passati pakiraamil Anne kanali äärde. «Mis hull asi see on? Kas põhja ei lähe?» kostis kõrvaltvaatajate suust küsimusi, kui poisid purjeka maha tõstsid.
Õpetaja juhendamisel tõmbasid poisid purje pingule ning asetasid aluse kaldaäärsesse madalasse vette. Avasõidu au langes seekord Jaagupile, kes võttis jalad paljaks, kääris püksisääred üles ning pani õpetaja antud päästevesti selga. Kuigi Optimist on ühemehepurjekas, läks proovisõidule kaasa ka õpetaja.
Esimene sõit jäi tuuletuse tõttu siiski lühikeseks, kuid see ei vähendanud poiste emotsioone. Kaldast paarikümne meetri kaugusele triivinud purjekas oli küll väike, kuid pakkus ometi kaunist vaatepilti. «Väga hea paat, sisse ei tulnud tilkagi,» andis õpetaja poiste kätetööle suurepärase hinde ning lubas sel nädalal tulla mõne tuulisema ilmaga uuele katsele.
«Nendest poistest saab asja. Kui purjetamine meeldima hakkab ja nad tahavad, siis tulevad mulle suvel Värskasse laagrisse,» lausus Olesk. Ka Punane Pärl läheb eesoleval suvel Värska lahte, et pakkuda sõidurõõmu teistelegi. Ja kui Jaagup, Alari ja Silver tunnevad soovi ise sõitma minna, siis on neil nüüdsest oma purjekas ootamas.