Tamme gümnaasiumi hallitav ujula saab tõhusa sundventilatsiooni loodetavasti jaanipäevaks, ütles Tartu linnavalitsuse linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgenson. Ühtlasi eitas ta CO2-kvoodi raha väärkasutust.
Umbne kooliujula saab suvel korda
25. mai 2013, 14:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eilses Õhtulehes väitis Tamme gümnaasiumi direktor Vallo Reimaa, et mullu jäi ujula ventilatsioonisüsteem lõpuni ehitamata, sest saastekvoodi müügi rahast jätkus vaid basseini enda remondiks ja ventilatsioonitorude jaoks.
Üle Eesti sadadel objektidel kvoodiraha kasutamist korraldanud ja jälginud AS Riigi Kinnisvara (RKAS) teatas, et see raha oli mõeldud üksnes töödeks, mis on otseseoses süsinikdioksiidi emissiooni vähendamisega, ja basseini remont kindlasti selle alla ei kuulu.
Keel vääratas
Ühtlasi välistas RKAS, nagu ka Tartu linn, võimaluse, et Tamme koolis kulutati kvoodiraha valel eesmärgil. RKASi kommunikatsioonijuht Madis Idnurm oletas, et direktor väljendus lihtsalt kogemata valesti. Eile välismaal viibinud Vallo Reimaa enda käest kommentaari saada ei õnnestunud.
«Tundub, et direktor eksis,» lausus Idnurm. «Basseini kahhelkividega plaatimine või muu töö, mis seal tehti, ei kvalifitseeru tööna, milleks sai kvoodiraha taotleda.»
Idnurm loetles Tamme gümnaasiumis kvoodiraha eest tehtu: fassaadi soojustus ja viimistlus, ventilatsiooni väliselementide paigaldus, sokli soojustus ja viimistlus, akende vahetus, uute välisuste paigaldus, viilkatuste ehitus ja katustealune soojustus koos käiguteedega, katuslagede soojustus ja uue SBS-katte paigaldus.
Nendeks töödeks kulus kokku 725 012 eurot. Et algul planeeritud saastekvoodisummast oleks jäänud puudu, lisas Tartu linn oma kassast 122 560 eurot. Rahandusministeerium tasus ülejäänu, 602 452 eurot.
«Raha kuritarvitamine polnud võimalik juba seetõttu, et kogu investeeringut juhtis ja kõik tehtud tööd akteeris Riigi Kinnisvara ja tööde eest maksis raha välja rahandusministeerium,» selgitas Idnurm.
«Direktor eksis oma sõnadega,» kinnitas ka Tartu linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgenson, kelle kinnitusel remontis linn oma raha eest, kokku ligi 50 000 euro eest basseini ja kogu ujularuumi, pesu- ja riietusruumid ning paigaldas ujulasse ventilatsioonitorustiku, mis toimib, kuid vaid loomuliku tõmbe jagu. See tähendab puudulikult.
Sundventilatsiooniseadmete soetuseks jättis linnavalitsus Jürgensoni sõnul targu taotluse esitamata, soovides mitte pilli lõhki ajada. Tartu küsis kvoodiraha 40 objektile, sai 20 tarvis. Tamme kooli ujula laitmatu ventilatsioon võinuks lõigata energiasäästutöid vähemaks mõnes teises koolis, põhjendas Jürgenson.
«Ujula ventilatsiooniseadmed peaks tarnitama 6. juuniks ja saama paika paremal juhul jaanipäevaks,» ennustas Jürgenson. Seadmed maksavad 39 000 eurot.
Ujuda siiski sai
Tamme gümnaasiumi 11. klassi õpilane Alice Lokk tõdes, et ujula õhk kõige meeldivam pole, aga poole tunni pealt basseinist pageda või arstilt hingamisraskuste pärast abi paluda pole tal tulnud. Lokk pole ka kuulnud ühegi teise õpilase hingamisprobleemidest.
«Kloorilõhn on vahel küll hästi võigas ja jõuab ka mujale koolimajja,» tunnistas Lokk. «Aga need, kes ujulast eemale hoiavad, teevad seda pigem murest, et kloor rikub nahka, mitte õhu kvaliteedi pärast. Kõik lihtsalt ei talu kloori.»