Maailm paraneb kahjuks aeglaselt: mullu vähenes Eestis pakendijäätmeid nõuetekohaselt sortivate ja tagastavate inimeste hulk ning osa meist on raudselt veendunud, et ei hakkagi sellega tegelema.
Pakendid jätavad külmaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) tegi eelmise aasta lõpus tuhande 15–74-aastase inimese hulgas rahvaküsitluse, et teada saada, kui paljud neist pakendijäätmeid sordivad ja tagastavad.
Selgus, et pakendijäätmeid nõuetekohaselt sortivate ja tagastavate inimeste osakaal on võrreldes 2011. aastaga vähenenud 40 protsendilt 29 protsendile. 11 protsenti vastajatest on kindlad, et nad ei hakka kunagi pakendijäätmeid sortima ja tagastama. Keskkonnateadlikumad on päris noored ja vanemad inimesed. Keskmisest on enam neid, kes jäätmeid liigiti ei kogu, 30–39-aastaste seas.
Miks siis pakendijäätmeid ei sordita? Vastanutest 18 protsendile on see ebamugav, tülikas ja konteinerid on kaugel. 15 protsenti vastas, et neil ei teki nii palju pakendijäätmeid, mida peaks eraldi koguma ja taaskasutusse saatma.
Oli ka neid (üks protsent vastajatest), kes tunnistasid, et viivad oma prügi suvalise prügi- või pakendikonteineri kõrvale. Üha enam on neid, kes põletavad plasti ja kile kodus: 2011. aastal oli prügipõletajaid kolm protsenti vastanutest, 2012. aastaks oli nende osakaal kasvanud kuuele protsendile.
Hea on aga see, et keskkonnateadlikkus on üldiselt siiski suurenenud: 62 protsenti küsitletutest vastas, et neil pole pakendite sortimise ja kogumise kohta midagi selgusetu.