Päevatoimetaja:
Eili Arula
(+372) 739 0339

Paharetid solgivad ära hulga pakendijäätmeid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ehitusjäätmed pakendite hulgas on kahjuks igapäevane asi.
Ehitusjäätmed pakendite hulgas on kahjuks igapäevane asi. Foto: AS Epler & Lorenz

Prügiauto sõidutas nädala alguses sortimisjaama järjekordse koorma taaskasutusse minevaid pakendeid. Korralikult pakendeid kogunud inimeste hool läks aga nahka – keegi oli ühte konteinerisse sokutanud alumiiniumipulbrit.

«Sisuliselt kogu koorem oli selle tuleohtliku alumiiniumipulbri pärast rikutud, meie ruumid tolmasid,» kurjustas ASi Epler & Lorenz keskkonnajuht Moonika Lipping. «Kas tõesti selliseid ohtlikke asju pakendite hulka poetajad ei tea, et teised inimesed sorteerivad neid?! Nad ohustavad meie töötajaid ja nullivad taaskasutuse.»

Kahjuks pole tagantjärele enam võimalik kindlaks teha, kes ja kus tuleohtliku väga tolmava alumiiniumipulbri avalikku segapakendikonteinerisse pani. Sortimisse sattus see Puhja, Konguta ja Rannu vallas ning Tartus tehtud tühjendusringiga. Rikutud pakendid läksid jäätmekütuseks.

Kapsad pakendite sekka

Aga alumiiniumipulber pole ainus, mis taaskasutusse minevat kaupa sortivate inimeste meele mõruks teeb. «Mis segapakendikonteineris olla võib ja mis seal tegelikult leidub, on ikka kaks väga erinevat asja,» märkis Moonika Lipping.

Väga palju on pakendite hulgas näiteks ohtlikke jäätmeid ehk patareisid, väiksemaid elektroonikaseadmeid, kodukeemiat, ohtliku jäätme märgistusega tühje aerosoolipudeleid ning enam-vähem tühje õlikanistreid, mille vähene sisu pakendid lootusetult ära rikub.

Pidevalt tuleb pakendikonteineritest lagedale aia- ja ehitusjäätmeid, lapsemähkmeid ja palju süstlaid. «Väga palju on toidujääke,» rääkis Moonika Lipping. «Paljudele on tavaline visata kapsad ära koos purgiga.»

Uskumatu, kuid segapakendikonteineritesse pannakse ka lemmiklooma korjus. Eriti talvel, kui looma on tülikam matta, oli konteinerites omajagu lõpnud koeri ja kasse.

«Muidugi võib ju öelda, et koer või kass ronis ise konteinerisse ja leidis seal otsa,» ütles Lipping. «Aga kõigi korjuste puhul nii kindlasti ei ole, need lemmikud on kilekotis konteinerisse pandud.»

Lihtsalt ei hooli

Tilk tõrva rikub ära meepoti ja taaskasutuseks mõeldud hulga pakendeid keeravad tuksi üksikud mõtlematud ja hoolimatud inimesed, tõdes MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) tegevdirektor Siret Kivilo.

«Pakendite kogumine käib Eestis juba kümmekond aastat ja inimeste keskkonnateadlikkus on suurenenud,» ütles ta. «Aga ikka on neid, kes ei loe ega kuula, mida tohib ja mida ei tohi pakendikonteinerisse panna. Kui pakendite hulka pannakse WC-pott, siis on see vastutustundetu ja pahatahtlik tegu. WC-poti pakendikonteinerisse tooja ei saa ju kuidagi väita, et see on pakend.»

Siinkohal tuletasid Moonika Lipping ja Siret Kivilo meelde, et pakendikonteinerisse ei tohi panna ohtlikke jäätmeid (sealhulgas ohtlikke aineid sisaldanud pakendeid), elektroonikaseadmeid, ehitus-, aia- ja haljastus- ning toidujäätmeid, riideid, jalanõusid, lõpnud koduloomi ja muud sellist.

Paraku satub aasta alguses segapakendeid sortima hakanud Epler & Lorenzisse sellist kraami pidevalt.

Tagasi üles