Tartu Ülikooli ajaloo muuseumist leiti mehe skelett

Märtsis TÜ ajaloo muuseumi fuajeest kaevamiste käigus avastatud hauakastist leiti eile matus. Pildil mõõdab Evelyn Fridolin leitud skeletti. Foto: Margus Ansu

Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi fuajee remondi käigus leitud keskaegsest hauakastist paljastus 13.–15. sajandist pärinev elusuuruses mehe skelett, üksi asetsev hauakast ja surnu matmisviis viitavad väärika isiku matmispaigale.

Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti tehniku ja luudearheoloogi Martin Malve sõnul kuulus Toomkirikust pärit hauakastist leitud skelett 40–50-aastasele mehele. «Esialgse vaatluse järgi võib öelda, et hambad olid küllaltki vähe kulunud. Oli näha eluajal väljalangenud hambaid, hambakivi ja kaariest, » kirjeldas Malve ja lisas, et parema käe küünarvarreluul oli eluajal paranenud luumurd, mis võis olla tekkinud kukkumisel kätt ette pannes.

Tartu Ülikooli teatel oli surnu asetatud naeltega kokku löödud laudkirstu. «Surnu juurest me esemeid ei leidnud, küll aga hulgaliselt kirstust pärinevaid kirstunaelu ja veidike kõdupuitu, mille analüüsimisel loodame teada saada puuliigi, millest kirst tehti, ja selle järgi saame dateerida matuse,» sõnas Malve.

Kaevetööde käigus leitud umbes 1,8 meetri sügavusele maetud inimese luustiku terviklikku säilimist peab luudearheoloog üllatuseks. «Kuna Liivi sõja ajal keerasid vene sõdurid hauakastid segi, siis meil ei olnud väga suurt lootust leida tervet luustikku,» täpsustas ta.

Malve sõnul on märtsis leitud hauakast kõrge arheoloogilise väärtusega, sest nii tervena säilinud keskaegset hauakasti pole Toomkirikust varem leitud.

Luustik viiakse Tartu Ülikooli arheoloogia inimluude hoidlasse edasisele analüüsimisele. Muuseumi direktori Mariann Raisma sõnul soovitakse leidu eksponeerida hiljemalt suve lõpuks.