Kalamehed võtsid sadama kohe omaks

Võrtsjärve põhjakaldal Oiu külas valmis vastu talve sadam, kus saab paati vette lasta ja hoida ning lihtsalt mõnusalt aega veeta. Foto: Margus Ansu

Vaikse podinaga sõitis Võrtsjärve põhjakaldal eile hommikul kahe kalamehega paat Oiu uue sadama poole. Aga meestel polnud maabumisega kiire, sõit viis Tänassilma jõele, sest haug pidavat praegu hästi võtma.

«Kõige rohkem inimesi kasutab praegu meie parklat ja slippi, kust paate vette lasta,» rääkis MTÜ Oiu Arendus juhatuse liige, Viljandi mees Anmar Pihlak, kes kaaslinlase Romet Elmastega rajas Oiule Tänas­silma jõe suudmesse uue sadama, kust Võrtsjärveni on vaid mõnisada meetrit.

Elu läks Tartu–Viljandi maanteelt paistva Oiu vana meierei ja juustutööstuse taga sadamas lahti kohe, kui lõppes haugipüügikeeld. Kuu algusest eilseni oli sadama perenaine, naaberkülas Leiel elav Annika Lepik kirja pannud parklat kasutanud 400 autot. See tähendab ka uuest sadamast vette lastud 400 paati.

«Mina pole sel aastal veel kala saanud, aga Romet küll,» naeris Anmar Pihlak, keda kohalikud on ilmselt halvasti meelde jääva eesnime pärast hakanud Oiu meheks kutsuma. «Ja Annika mees sai ühe õhtuga viis haugi.»

Esimene korralik sadam

Piirkonda arendava Võrtsjärve sihtasutuse juhataja Kärt Leppik uue sadama omaksvõtmise üle ei imesta. «Ükspäev oli seal sadamas slipi juures lausa järjekord,» ütles ta. «Oiu sadam on Võrtsjärve ääres ju esimene korralik sadam, kus on nii kalameestele kui puhkajatele kõik olemas. Muidugi leidsid inimesed sellise koha kohe üles.»

Võrtsjärve sihtasutus lootis, et ka Valmas suudavad huvilised eurotoetustega korraliku sadama valmis saada, aga seal on palju maaomanikke, kes ei saa omavahel kokkuleppele.

Oiu sadamas on kahe viimase aastaga tõesti palju ära tehtud ja palju on veel teha. Jõest kiviviske kaugusel on jämedatest palkidest sadamahoone-puhkemaja, kus võib pidada koolitusi ja seminare ning õhtul puuküttega saunas töömõtteid peletada. Sadamahoone teisel korrusel on toad, kuhu mahub öömajale tosin inimest.

Õues on vanast paadist ehitatud välikohvik, kus suvel hakatakse näiteks angerjasuppi ja suitsukala pakkuma. «Mul on kolm last, tean küll, et lapsed tahaksid siit friikaid ja viinereid, aga selline menüü oleks kergema vastupanu teed minek,» märkis Anmar Pihlak. «Võib ka nii öelda, et diskrimineerime siin lapsi.»

Tankla ootab müüjat

Suurema söögikoha ehitus käib meierei naabruses vanas parvevahi majas, mille teisele korrusele tuleb öömaja. Külaliste toad on kavas teha ka meierei teisele korrusele.

Kes soovib, võib sadamast laenata paadi või kanuu. Uue kai ääres saab tasu eest hoida suurusest olenevalt kuni 34 alust. Peaaegu valmis on ka kai otsas asuv tankla, kuhu sadama rajajad otsivad kütusemüüjat.

«Riik nõuab kütusemüüjalt kuni 100 000 eurot tagatisraha, aga isegi poole väiksem summa käib meile üle jõu, sest oleme Rometiga väikeettevõtjad,» selgitas Anmar Pihlak. «Sellepärast otsimegi siia mõnd kütusefirmat, kellel on riigiga sotid selged.»

Oiu sadama rajajad on saanud tööde tegemiseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ning põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti kaudu ligi 350 000 eurot toetusi. Teist sama palju on pangast laenu võetud.