/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2013/05/21/1772710t1h2f2d.jpg)
Läinud aasta lõpul kolme uue masina ostuga oma trükitehnilist taset edendanud Tartu Greifi trükikoda on kinnitanud edukalt kanda Hollandis, kuid üritab suruda jalga kindlamalt ka muude maade kirjastuste uste vahele.
Greifi rõõmustab edu Hollandi turul
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Greifi juhatuse esimees Kalle Rannu ütles digitaalse kolmemõõtmelise kohtlakimasina, laminaatori ning neljavärvitrükimasina kohta, et tehnilises mõttes aitas see 800 000-eurone ost Greifi trükikoja ette enamikust Austria ja Saksa trükikodadest.
Kuna trükitööliste palgad ei ületa saksakeelsetes trükikodades meie trükkalite palku rohkem kui kolmandiku võrra, elukallidus teeb aga Eestile silmad ette, pole konkureerimise põhiküsimus Rannu sõnul enam madalamas palgatasemes, vaid tippkvaliteedis ja kiiruses. «Tõsi, Põhjamaade trükikodadega võisteldes on palgavahe ikka veel meie kasuks rääkiv argument,» tunnistas ta.
Välismaalt veerand
Greifi käibest annab välismaale tehtav trükiteenus umbes 25 protsenti. Ainuüksi Hollandi kirjastused tekitavad umbes kümme protsenti käibest – sama palju kui Skandinaavia kokku. Elektroonilise meedia ning e-raamatute pealetung ei väära Kalle Rannu usku, et paberraamatute ekspordi osatähtsus kasvab veelgi.
«Tiraažid on kukkunud kõikjal, aga tellimuste mahud on Lääne-Euroopas meie koduturuga võrreldes endiselt suured,» kõneles Rannu.
Peale Saksamaa ja Austria näeb Rannu Greifi kasvuvõimalust eeskätt Norra, Rootsi ja Taani trükiturul.
Rahvusvahelise äri eeskujulike ajajate hollandlaste kõrval rõhutas Rannu, et norralasedki tellivad trükiteenust välismaalt eriliste rahvuslike kaalutlusteta – 80 protsenti väljastpoolt Norrat.
«Samas on soomlastele kodumaine ülioluline. Üks Soome õpikukirjastaja ütles mulle: te võite ka tasuta trükki pakkuda, me tellime selle ikka Soomest,» vahendas Rannu.
Kirjastus Avita on näiteks Edgar Valteri, Leelo Tungla ja Ene Hiiepuu aabitsast lasknud viieteistkümne aasta jooksul teha mitu kordustrükki ning mitu täiendatud ja parandatud trükki Indias New Delhis asuvas Ajanta trükikojas. Aabitsa esimene trükk tehti Lätis. Tiraažid on ärisaladus.
«Indias teeme õpikuid pidevalt, suure osa ka Lätis ja töövihikud on põhiliselt Eesti toodang,» selgitas Avita turundusjuht Anneli Veskimäe, kelle sõnul on tellinud Avita raamatuid ka Malaisiast ja Hongkongist. «Võtame tellimusi koolidelt varakult just nimelt selleks, et saaks sellist tootmist planeerida.»
Et õpikud hiljemalt augustis merekonteineris Tallinna sadamasse jõuaks, peab trükitellimus Aasiasse juba talvel teele minema. Veskimäe sõnul on odavamate trükivõimaluste otsimine paratamatu kahel korral tõusnud käibemaksu ja üldise elukalliduse tõusu tõttu.
«Et koolid ei kaotaks trükihinna tõttu kvaliteedis, ei olegi võimalik Eestis trükkida,» leidis Veskimäe.
Napivõitu tasuvus
Greif on trükkinud teisi Edgar Valteri piltidega menukeid, Elmatari kirjastatud Pokuaabitsaid ja Pokuraamatuid, üle kümne aasta. Kalle Rannu hinnangul ei anna Indias või mujal Aasias raamatute trükkimine rohkem kui mõne protsendi hinnavõitu ja tasuvusest võiks rääkida vaid juhul, kui tellimus täidaks kümnetonnise merekonteineri.
«See peaks tähendama juba kas mitme raamatu trükitellimust või ühe ja sama raamatu, näiteks Jamie Oliveri kokaraamatu tellimist mitmes keeles,» kommenteeris Rannu.