Batuut murrab luid, murutraktor lõikab jalgu

Foto ei ole artikliga seotud. Foto: Kristjan Teedema

Laste batuudi- ja rolleriõnnetused on kohal, samuti lõkketulest saadud põletused. Murutraktoritraagikat õnneks tänavu veel pole. Nii juhatab teema sisse ülikooli kliinikumi lastekirurgia osakonna õde Merle Seera.

Haiglas on praegu üks liiklusõnnetuse ohver ning üks käeluumurruga laps, kes kukkus maha ronimispuult. Seal on ka kaks umbes aastavanust last, kes on endale kuuma tee- või kohvitassi kaela tõmmanud ning üks tuleõnnetuses kannatanu – rüblikueas poiss, kelle säärepõletus on seotud lõkke ääres toimetamisega.

Lastekirurgia osakonnas kuus aastat õena töötanud Merle Seera kõneleb, et ilusad ilmad ja suvi toovad nende osakonda oma näo ning see nägu ei ole kaugeltki sama päikseline kui tänavuse maikuu päevad.

«Meie sisenali on, et haigekassa peaks batuudid ära keelama, sest neilt saadud traumad on nii tõsised,» ütleb ta. «Kaitsevõred ei ole mitte laste puuripanemiseks, vaid hädavajalikud selleks, et lapsed terveks jääksid.»

Batuudimängud

Merle Seera kirjeldab, kuidas laps saab end batuudil üha kõrgemale ja kõrgemale põrgates sisse sageli liiga suure hoo, tema tasakaalutaju kaob ja ta ei suuda oma hüppeid enam juhtida. Kukutakse kas batuudi jäiga serva peale või üle ääre maha või siis mitmekesi hüpates üksteisele kukile – tulemuseks luumurrud.

Eelmisel suvel avastasid lapsed Merle Seera sõnul uue «mängu»: ühed hüppavad batuudi peal ja teised seisavad selle all, tõstes käed vastu batuuti ja rõõmustades, et küll on vahva see, kui nüüd keegi hüpates vastu su pead põrkab. Haiglasse tuuakse aga pea-, kaela- ja seljatraumaga lapsed.

Järgmine teema on motorollerid ja ATVd.

«Alles sõitis üks kuueaastane laps põmm vastu puud,» meenutab Merle Seera. «Ka pannakse ATV-le käru taha ning kärusse ronivad samuti lapsed. Roolis olija ei tule selle pealegi, et sõidu eel tuleks kontrollida, kas kõik kärus olijad end ka kinni hoiavad.»

Need on üliohtlikud lapsed-omapead-mängud ja õnnetused, mille tagajärjeks võivad olla ka siseorganite põrutused või rebendid.

Murutraktorilood

«Ajastu märk on murutraktorid,» jätkas Seera. «Eelmisel aastal sattus meie osakonda ohvreid, kes jäid murutraktori süül ilma sõrmedest või varvastest.»

Merle Seera kirjeldab juhtumite üksikasju. Selgub, et murutraktori peal on tihtipeale mitte üks, vaid mitu last. Kui traktor sõidab üle kivist või läbi lohu, pudiseb keegi sõitjaist maha ja jääb kätt- või jalgapidi lõikuri alla.

On täiskasvanuid, kes õnnetust aga lausa ligi kutsuvad. Selleks, et lapsed traktoriga sõita saaksid, panevad nad selle liikumahakkamiseks sadulale raskuse, ja kui nüüd midagi juhtub, kukub väike sõitja maha, aga traktor seisma ei jäägi.

Murutraktorivigastus on Merle Seera sõnul ränk, tekib ääretult must rebimisjälgedega haav. «Loomulikult me püüame vigastatud jäset säästa nii palju kui võimalik. Aga see tähendab pikka, vahel suurte tagasilangustega ja mitmete operatsioonidega ravi. See on suur üleelamine haiglas tervele perele ning jätab kannatanule jälje terveks eluks.»

Merle Seera meenutab, et murutraktoriga õnnetused on viimase nelja-viie aasta mure, need toovad igal suvel nende osakonda kaks või kolm tõsist traumat.

Eelmisel suvel lõppes sõrmede amputatsiooniga aga ka üks 12-aastase lapse puulõhkumistöö. Varem on olnud õnnetusjuhtumeid, kui puid lõhuvad kaks asjalikku tegelast: üks hoiab halgu ja teine kirvest.

Tuli ja päike

Igakevadine teema lastekirurgia osakonnas on põletushaavad.

Kord satub kevadistel koristustöödel põlev kulutuust lapse kummikusse, kord ärkab telki üksi magama pandud väikelaps üles ning jalutab unise peaga hõõguvatele sütele. Kord on laste kätte sattunud süütevedelikupudel ning nad on ise tuld süüdates lõkkele kas liiga lähedal seisnud või on süütevedelikku läinud käe peale.

Kord täitsid poisikesed bensiiniga välgumihkleid, aga nii, et riidedki olid bensiiniga koos, ja üks lastest läks põlema.

Põletushaavade ravi on Merle Seera sõnul pikaajaline. Kui vigastus satub olema liigese piirkonnas, võib arm hakata selle liikuvust takistama. Patsient võib vajada pikka järelravi ja füsioterapeudiga koos pikki treeninguid.

Merle Seera ütleb, et aastaajast sõltumata on nende osakonda jõudnud kuuma vee, kohvi või tee kaelatõmbamisega seotud õnnetused. Ka on kukkunud laps kerisele.

Suvel tuleb tema sõnul aga eraldi rääkida päikesepõletustest, mida saab ära hoida. Lapse nahk on õrn ja päiksega tuleb ettevaatlik olla.

Koduses esmaabikapis võiks Merle Seera sõnul olla apteegis müügil olev põletusgeel, mida sobib esmaabivahendina tarvitada ükskõik millise põletuse korral.

«Hapukoor ei sobi,» märgib ta. «Külmkapist võetuna on see külm ja hetkeks küll jahutab, aga kuna koor ise on rasvane, siis tõmbab see põletada saanud nahapiirkonnale peale rasvakile, mis ei lase sealt kuumusel välja õhkuda. Põletust saanud piirkonna võib hoopis jahedate rättide või jaheda veega maha rahustada.»

Kui juhtub halvim

Merle Seera ütleb, et kui tõesti on juhtunud eriti ränk õnnetus, tuleb kohe helistada kiirabisse ja arsti oodates katta haav puhtalt. Midagi muud teha ei saagi. Võõrkehasid ei tohi ise haavast eemaldada. Kui kannatada on saanud kas jalg või käsi, tõsta see kehast kõrgemale. Kui õnnetus on põhjustanud väga suure, arteriaalse verejooksu, tuleb püüda verejooks peatada veresoont kinni surudes.
--------------------------------------------

Arvamus

Merle Seera

Lastekirurgia osakonna õde

Kui lapsele kingitakse jalgratas, roller, tõukeratas, rula, rulluisud vms, siis tuleb see üle anda koos turvavarustusega. Lapsel peab kujunema harjumus, et turvavarustus käib sõidu juurde.

Lapsevanem püüdku ette kujutada, mis juhtub lapse peaga siis, kui see kolksatab vastu asfalti, ning mis juhtub selle peaga siis, kui peas on kiiver.

Batuudi vältimatu osa on turvavõre.

Lapsi ei tohi jätta omapead ohtlike töövahendite või -masinate juurde ega lõkke äärde.

Mitte kunagi ei tohi eirata ohutusnõudeid ega meelest lasta seda, et laste fantaasia on piiritu.