/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
/nginx/o/2013/05/20/1769556t1hd9be.jpg)
Praegused noored tartlased jätavad vastuse võlgu, kui neilt küsida, kus asub omal ajal kuulus kammivabriku klubi. Emajõe Suveteater teeb oma uue lavastusega selles mõttes selgitus-tööd – lisaks teatrielamuste jagamisele.
Vana tühja klubi elustab teater
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Emajõe Suveteatri juht ja ühtlasi uue lavaloo, Urmas Vadi «Nukitsamees 2» lavastaja Andres Dvinjaninov rääkis, et seekord käis etenduspaiga otsimine valminud näidendi järgi.
«Kui tükk oli Urmasel kirjutatud, siis selgus, et materjal on kiire pildivahetusega ja tahab saada etendusteks siseruumi,» ütles lavastaja.
Vanas klubihoones
Etenduspaiga leidmiseks vaadati suurtesse tehasehoonetesse ja laoruumidesse. Lõpuks sattus Emajõe Suveteater Forseliuse pargi servale endise plastmasstoodete katsetehase ehk kammivabriku vanasse klubihoonesse. Koha pakkus välja Neinar Seli, kui Dvinjaninov oli temalt telefonitsi küsinud.
«Siin ei ole tegevust olnud 1990. aastatest saati, kui siia taheti peokeskust teha,» ütles Emajõe Suveteatri juht pühapäeval. Ta oli äsja tulnud poest uute tööriistadega, millega talgulised saaksid paremini saali laest ja seintelt kooruvat värvi maha kraapida.
Talguliste hulgas ei olnud vähemalt sel hetkel näha «Nukitsamees 2» osatäitjaid (Merle Palmiste, Raivo E. Tamm, Indrek Taalmaa, Ago Anderson, Peeter Volkonski, Riho Kütsar, Maria Soomets). Küll aga olid hoolega suurt saali korrastamas lavastuse kunstnik Kristina Lõuk ja autor Urmas Vadi.
Esietendus on 28. juunil. Näidend on autori sõnul Nukist ja Itist ja Kustist ja Mõhust ja Tölpast, aga ka vanamoorist ja sellest, mis neist on tänaseks saanud.
«Kõik nad on keskealised, vanamoor muidugi välja arvatud,» märkis Vadi. «Kuidas nad saavad tänases Eestis hakkama, kuhu on nad välja jõudnud, see huvitab mind väga. Näidendi keskne teema ongi kohandumine.»
Lugu räägib sellestki, et kui metsast on üks sarvik välja toodud, siis kuidas ta linnas hakkama saab. «Või on see meie tänane Google´i aeg midagi metsasarnast? Veel räägib see lugu inimestevahelistest läheduseotsingutest ja püüdlustest suhelda ning armastada,» selgitas autor.
Vadi sõnul tekkis tal näidendi mõte varatalvel lapsi magama pannes. «Kuulasime pimedas toas plaadilt õhtujuttu. Ja millegipärast läks mõte Nukitsamehe peale, et huvitav, mis ta täna teeb. Kus ta elab, kas ta suhtleb veel Iti ja Kustiga? Aga Mõhu ja Tölpaga? Ja mul tekkis selline pilt Nukitsamehest, kes on linnas ja teeb tööd ja elab elu nagu kõik normaalsed inimesed. Aga see tema pilk oleks ikka selline natuke eksinud, nagu metsast tulnud mehel, kes tegelikult ei saa aru, mis ta ümber täpselt toimub.»
Lavastuse «Nukitsamees 2» etenduspaigas talgutel laest kooruva värvi mahaajamist pahtlilabidaga nimetas ta puhtaks naudinguks.
«See on midagi väga tulemuslikku, kaks ja pool tundi tööd ja lagi on puhas,» lisas ta. «Kirjutamisega on ikka hoopis teistmoodi, istud oma arvuti taga, siis paned arvutikaane pärast kinni ja väljast pole midagi aru saada, et oleks mingi muutus toimunud. Aga siin selle laega on kõik kohe näha.»
Teisi suvelavastusi
Lisaks uuslavastusele «Nukitsamees 2» mängib Emajõe Suveteater ka tänavu Poslovitsa rannas «Pühajärve armastust» ja Tartu toomkiriku varemetes «Undiini». Vanemuine annab Värskas kuus «Peko» etendust. Jällegi on võimalus vaadata Roman Baskini teatri «Suveunistusi» Alatskivi lossi pargis.
Tartu Üliõpilasteater toob Tampere maja hoovis vaatajate ette jaapani kyogenide ehk satiiriliste tekstide lavastuse «Püüdetult hulbib laia jõe laisas voolus roheline konn». Esietendus on 13. juunil.
Kalevipoja Suveteatri tänavune lavastus Jõgevamaal Kalevipoja Kojas on Veikko Huovineni jutustuse «Lambasööjad» dramatiseering. Esietendus on 18. juulil.