Regiöös laulsid lapsedki

Ergo-Hart Västriku osatäitmist musta suure habemega prints Belsatsarina saadab ansambel. Foto: Kristjan Teedema

«Taanieli mäng» on verdtarretav ja õpetlik lugu prohvet Taanielist ja tema ajast. 13. sajandi Prantsusmaalt pärit liturgiline draama kõlas Jaani kirikus arhailise loomingu festivalil Regiöö esimest korda eesti keeles.

Tund ja veerand väldanud ühehäälses muusikateoses osales üle neljakümne tegelase, neist pooled lapsed. Nende kanda jäi õukondlaste ja sõdurite kehastamine.

Soolo- ja koorinumbrite, tantsu ja pillimängu (harfid, fiidel, ud, flöödid, löökpillid, tromba marina, poogenpsalter) kõrval oli vaatajate ees ka üks verine lahingustseen.

Piikidega surmatud sõdalased kanti mõni meeter eemale, kust need siis juba omal jõul tasakesi edasi hakkasid tegutsema.

Hirmuäratavalt lõrisesid lõvid koopas, kuhu kuningas Dareios (Paul Lääne) oli käskinud visata jumalamehe Taanieli (Tarmo Tabas). Jumal aga ei lasknud lõvidel teda tükkideks kiskuda.

Lavastus valmis Tõnu Sepa muusikalisel juhtimisel (temalt ka teksti tõlge ladina keelest) Vaikuse Muusika stuudios, mis tegutseb Jakobi mäe kultuurikojas.

Osales ka Elava Ajaloo ringi sõdalasi. Publiku näost ja aplausist võis välja lugeda suurt rahulolu nähtu ja kuulduga.

«Taanieli mängus» ja samuti pärimusmuusika kontserdil Vilde lokaalis laste ja noorte osalemist kommenteerides ütles festivali Regiöö programmijuht Toivo Sõmer, et noortebände ja lasteansambleid on olnud kavas alates teisest festivalist.

«Kaasatud on lausa esimese klassi lapsi – neid, kes juba natuke suudavad meeskonnatööd teha,» lisas ta.

Tänavune Regiöö oli järjekorras kaheteistkümnes. Erinevalt varasematest jagunes programm esimest korda neljale päevale, õhtule ja ööle.

Peale kodumaiste muusikute esines tänavu ka nende kolleege Taanist, Norrast, Šotimaalt, Lätist, Liivimaalt, Leedust, Venemaalt, Walesist ja Soomest.