Augustikuisele öölaulupeole Tartu laululaval oodatakse 30 000 inimest, mis kordaks 1994. aasta juubelilaulupeol tehtud rekordit. Laululava juhi võtab see aga hinges värisema, kuna peopaik vajab juba ammu kapitaalremonti.
Tartu laululava laguneb igast otsast
17. mai 2013, 08:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mina küll natuke värisen, see on infrastruktuuri arvestusliku võimsusega võrreldes kahekordne rahvahulk,» ütles laululava haldava linnaasutuse Tähtvere Puhkepark juhataja Jane Jakobson.
Mure ei tõuku niivõrd küsimusest, kas umbes 12 000 istekohaga kontserdipaik rahva ära mahutab, vaid sellest, et pingid ja pinkidealune astmestik on väga lagunenud. Remondiraha on aga vähe.
Jakobson ütles, et hästi on praegu laulukaare katusega, mis on paigatud ega jookse enam ladinal läbi, nagu võib-olla mäletavad viimasel Tartu laulupeol osalenud. Ka lava astmestik on korras.
Pehkinud pingid
Publikuala seis on nigel. Aastate jooksul on ära vahetatud puidust pinke keskmisest ringikujulisest jalgteest allpool. Ülemised istmeread kõigis kuues sektoris on paraku mädad ja vajavad uuendamist. Algust on tehtud ja asutuse eelarvest saab korda kaks sektorit.
Jakobsoni sõnul on puhkepargil investeeringuteks kasutada 10 000 eurot aastas, pinkide mädanenud osade asendamine maksab 19 000 eurot.
Ülejäänud nelja sektori tarvis loodab Jakobson raha linnavalitsuse reservfondist ja abilinnapea Argo Annuk kinnitas, et raha tuleb.
Kuid see on ainult osa murest, sest pinkidealune astmestik vajab samuti korrastamist. Remondiprojekt on tehtud juba aastail 2005–2006, kuid seisma jäänud. Jakobson tõdes, et suurveed on killustiku ja liiva ära uhtunud, nii on mitmel pool kivide all tühimikke. Sillutiseplaadid ning betoon on ära vajunud.
«Betoon on järgmine kriitiline asi, mis tuleks ette võtta, et mitte ohuolukordi tekitada,» lausus Jakobson. «Mõnes kohas paistab, et vaja on killustikuga täita ja betoonivalu.»
Et laulukaare roostetavad metallosad vajaksid värvimist, nagu ka laulukaare puitosad, ja et tuletorni aluse graniitplaadid on alla pudenenud, on selle kõrval väike asi.
Koristajat polegi
Kuid raske on ka mitte märgata, et laululava publikuala pole ammu luuda näinud, see on üleni prügis. Jakobson ütles, et koristamine on hädaabitööde tegijate ja talguliste õlul olnud, avaliku töö tegijaid on tänavu paraku väheks jäänud. Koristajat pole laululavale raha säästmise huvides palgatud.
«Kui inimesed paneksid oma prügi ise prügikastidesse, mida on piisavalt, poleks välikoristaja töökohta vaja luua ja selle väljamineku asemel saaks parandada nii mõnegi katkise asja. Aga võib-olla jõuame tõesti sinnani, et võtame kusagilt mujalt ressurssi vähemaks, et platsid puhtad oleksid,» rääkis Jakobson.
«See ei ole väga mõistlik jutt, üldmulje tekib igapäevasest koristamisest,» arvas teisipäevasel linnavalitsuse pressikonverentsil abilinnapea Jüri Kõre.
Linnapea Urmas Kruuse pidas laululava küsimuse seesugust tõstatamist ootamatuks. «Ma käin seal iga nädal, kõlab, nagu peaks sõitma sõjatandrile,» ütles ta. «Käisin, kui oli rattapäev, käin seal lastega. Tundub uskumatu. Saan aru, et seal on mõni suitsupakk maas või istuvad tudengid, kes tinunni panevad.»
Linnapea lisas siiski, et laululava kapitaalremondile mõeldakse ja raha loodab linn saada euroliidu järgmisest rahastusperioodist, kui seesugune objekt mõne meetme alla sobib.