Margus Tsahkna: hämamine peab lõppema

Margus Tsahkna Foto: Peeter Langovits/Postimees

Supilinnas asuva Oa tänava garaaži «väiksemahuline» rekonstrueerimine ja laiendamine korterelamuks on lõhanud mädapaise, mis tundub Tartu linnajuhtimises juba pikemat aega kogunenud.

Ühe ametniku kiireloomuline töölt kõrvaldamine ei too selle süsteemse tegevuse kohta mingit selgust. Tegu on suhtekorralduse tavalise kriisikommunikatsioonitrikiga, et lasta «avalik veri» ning säästa suurema kahju tekkimist. Tavaliselt laseb avalikkus sellest verest ennast eksitada, kuna süüdlane on leitud ning saanud karistuse. Selle loo puhul tundub aga mulle, et seekord sellest ei piisa. Kui mädapaise lõhkeb, siis tuleb see tühjaks pigistada.

Mind sundis seda artiklit kirjutama 8. mai Tartu Postimehes ilmunud intervjuu abilinnapea Raimond Tammega, mis sisaldas endas tegeliku olukorra ausat kirjeldust, kuigi eesmärk oli vastupidine.

Abilinnapea väidab: «Täiesti ebareeglipärast käitumist pole kõnealuses juhtumis olnud, minu hinnangul. Küll tuleb öelda, et on oldud küllaltki avatud mõtlemise ja loomingulise suhtumisega.» Ning kinnitab hiljem üle, et «linnavalitsus on olnud selle juhtumi puhul tõepoolest väga leidlik. Süsteem kui selline».

Siin ongi kogu probleemi põhjus. Süsteem kui selline on võimaldanud Oa tänava laadsel juhtumil tekkida. Kui ei oleks aktiivseid naabreid ja Supilinna kokkuhoidvat kogukonda, oleks see, nagu võib-olla ka mitmed juba varem tehtud seesugused süsteemist tulenevad otsused, silmapiirilt kadunud.

Selleks et süsteemi muuta, ei piisa vaid ühe ametniku lahtilaskmisest. Ei piisa avalike suhete korraldamisest ning väikesest verelaskmisest. Kust linnakodanikud teavad, et abilinnapea kirjeldatud süsteem oma tegevust ei jätka?

Eriti kui abilinnapea kinnitab, et linnavalitsus ei ole midagi valesti teinud ning alust ametniku lahtilaskmiseks ei olnud. Kui kõik oleks korrektne, siis mina annaksin selle töölt lahtilastud linnaametniku asemel linna kohtusse.

Seepärast on mul tunne, et probleem on palju sügavam ja tõsisem.  Ka abilinnapea tõdes, et ei saa rääkida ühe inimese eksimusest, millest mina järeldan, et ta ka ise saab aru, et olemasolev süsteem ei toimi linnakodanike huvides, vaid eelistab selgelt mõnda arendajat.

Ärge minust valesti aru saage, ma toetan linnaarendajate tegevust, kuid see peab vastama kehtivatele seadustele ning eelkõige arvestama linnaelanike huve.

Kõikides linnaosades ei ole aktiivseid naabreid ja kokkuhoidvat kogukonda. On selge, et praegune süsteem vajab sügavat sisevaadet.

Teha tuleb vastava valdkonna audit, mis kontrolliks viimaste aastate ehituse ja planeerimisega seotud otsuseid. See audit peab olema sõltumatu ja avalik.

Linnapea Urmas Kruuse on sellest konkreetsest loost eemale hoidnud ja ma saan temast ka aru. Kes ikka tahaks ebameeldivate asjadega tegeleda. Kuid pärast abilinnapea intervjuud peab ta möönma, et kogu süsteemi toimimise eest vastutab just tema, linnapea. Selleks on rahvas talle mandaadi andnud.  

Mul on linnapeale hea ja sõbralik soovitus. Selleks et Tartu linna edasi juhtida ning kahtlused hajutada, tuleb tal kord majja lüüa.

Oa tänava juhtum peab saama sisulise, mitte JOKK-lahenduse. Sellised juhtumid tuleb avalikkuse ette tuua. Linnaplaneerimise ja ehituse valdkonnas tuleb korraldada sõltumatu ja avalik audit, mille tulemusel on võimalik muuta praegust Süsteemi (just suure algustähega) tartlaste huvide ja elukeskkonna eest seisvaks.

Sest me elame Tartus, mitte Tallinnas, ning meie linnajuhtimine peab pealinna omast erinema.