Kogemusnõustamise mõtte kliinikumi toojad on tegelikult Raili Hollo ja Ethel Toomingas. Mõned aastad tagasi, kui nad õppisid Tartu teoloogiaakadeemias hingehoidu, käisid nad just lastekliinikus praktikal, nõustades seal vabatahtlikult emasid.
Triin Lääne: kogemusnõustamine kirgastab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastsündinute osakonna juhataja Heili Varendi toetas nende tegevust väga. Koos nuputasid nad, kuidas oleks võimalik seda jätkata ka siis, kui praktikaaeg läbi saab, ning tulid sellest lastefondile rääkima.
Kogemusnõustamise vastu hakkasid huvi tundma aga ka teised kliinikud. Siis juhtus, et välja kuulutati kodanikuühenduse sihtkapitali Šveitsi vabaühenduste fondi teenuste taotlusvoor. See oli kaheastmeline taotlemine, mille esimeses etapis tuli välja töötada teenuste äriplaan, alles seejärel saime hakata taotlema teenuse osutamist. Lisaks pandi meile tingimus, et kui projektiperiood lõpeb, peab keegi teenuse üle võtma, näiteks kohalik omavalitsus.
Meie oleme saavutanud, et kogemusnõustamise teenuse võtab tulevikus üle Tartu Ülikooli Kliinikum ja et Tartu linn aitab samuti.
Ka on lastefondil plaanis alustada läbirääkimisi sotsiaalministeeriumiga, et arutada, kas tulevikus võiks kogemusnõustamine olla toetatud riiklikul tasemel.
Kogemusnõustajad ise on koosolekuil öelnud, et neile on see töö olnud väga kirgastav ning et rahulolutunne sellest, kui nad näevad, et saavad inimest kriisis aidata, on tõesti suur. Kõik nad soovivad jätkata.
Lisaks kogemusnõustajatele on meeskonnas igast kliinikust veel mõni töötaja – kas arst, õde või sotsiaaltöötaja. See tähendab, et usaldus on mõlemal poolel. Vaimustav on seegi, et kõik need inimesed klapivad omavahel hästi ning on suured sõbrad, kes toetavad üksteist ja aitavad säästa läbipõlemise eest.