Kalad pääsevad lõpuks järve

Selle silla all Külajärve suudmes asub peen aparaat, mis loeb ülesvoolu saabuvad ja allavoolu lahkuvad uimelised üle.

FOTO: Margus Ansu

Vastse-Kuuste külje all paisjärvedel valmisid sügisel looduslähedased kalatrepid. Nüüd on kindel, et kärestikulised kanalid hakkasid treppidena ka toimima.

Seda väita saab Külajärve suudmesse paigaldatud elektroonilise kalaloenduri andmete põhjal. Ajavahemikus 23. aprillist  8. maini ujus seadmest läbi 304 kala. Neist ligikaudu 90 protsenti ujus ülesvoolu Külajärve, kümme protsenti aga vastupidises suunas.

Kärestikulised suurte kividega liigendatud kanalid Veskijärvest Külajärve ja Külajärvest omakorda Leevi jõkke rajanud Leevijõe Seisundi Parandamise MTÜga seotud inimesed võivad tunda rõõmu, sest nende suur töö õnnestus. Veerandsaja aasta eest ehitatud paisjärved tõkestasid kalade loomuliku teekonna. Nüüd pääsevad nad taas liikuma.

Mitte kõik pole kalad

Ultraheliandur on kalad üle lugenud ja joonistanud neist siluetid, et ihtüoloogid saaksid neid ära tunda ja loendusandmeid analüüsida. Paisjärvi uuendava Leevijõe Seisundi Parandamise MTÜ tahtis loendurisse panna ka kaamera, et näeks, milline kala mingil kellaajal on loendurist läbi ujunud. Sellele soovile miljoni euroni ulatunud kalapääsude ehituse rahastamiseks kirjutatud projekti hindajad paraku enam vastu ei tulnud.

Mittetulundusühingu juht Enn Kulp rääkis, et loendur registreerib kalad, kes on vähemalt seitse sentimeetrit pikad. «Päris maime masin ei loe, muidu oleksid arvud hoopis teised.»

Möödunud nädalal võiski kanali suudmes näha sadu lepamaime ja särjepoegi, kes ujusid loenduri suudmes edasi-tagasi. Neid loendur ei lugenud. Seni registreeritud uimeliste mõõdud jäävad keskmiselt 18 ja 30 sentimeetri vahele.

Seade on registreerinud ka anomaaliaid. Nimelt nähtub andmetest, et kahel korral on kanalist läbi ujunud enam kui meetripikkune kala. «Allavoolu minnes võiks arvata, et see on palgijupp, aga need objektid tulid ülesvoolu,» kinnitas Kulp. Ka on nad ujunud masinast läbi tunduvalt kiiremini kui teised. «Ilmselt on tegu saarmaga,» oletas Kulp. Täpne vastus jääb esialgu saladuseks.

Ihtüoloog Rein Järvekülg märkis, et Leevijõe kalapääsud on ühed esimesed Eestis, mis on õigesti ehitatud. «Kalad ujuvad sealt läbi ja voolulembesed liigid nagu forell ja harjus hakkavad kruusapõhjalistes kanalites ka kudema,» leidis ta.

Päris paljud kalapääsud, mis Eesti jõgedele rajatud, paraku ei toimi. Põhjuseks on enamasti ehitusvead. Halvima näitena nimetas Järvekülg Tsüdsinä kalapääsu Piusa jõel, mis on kokku varisemas.

Töö jätkub

Kalatreppide rajamisega paisjärvedel töö aga ei lõpe. Veelgi suurem summa, keskkonnainvesteeringute keskuselt saadud 1,7 miljonit eurot, kulub järvede setetest puhastamisele.

Kohe Vastse-Kuuste aleviku kõrval asuva väiksema Asu järve põhi on juba puhas. Suuremad järved peaksid korda saama tuleva aasta lõpuks.

Elektrooniline kalaloendur

• Asub Põlvamaal Vastse-Kuuste vallas Külajärve suudmes.

• Registreerib teda läbivate kalade arvu, pikkuse, kõrguse ja möödumiskiiruse.

• Joonistab ultrahelitehnoloogia abil kalade silueti.

• On paigaldatud peale Külajärve Eestis veel vaid paarile veekogule.

Allikas: Leevijõe Seisundi Parandamise MTÜ

Tagasi üles