/nginx/o/2013/07/05/1876342t1h879e.jpg)
/nginx/o/2009/05/25/183880t1h0142.jpg)
Möödunud neljapäeval Põltsamaa lähistelt leitud pronkskirves pärineb varasest pronksiajast, kinnitas muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor arheoloogiamälestiste alal Martti Veldi. Tema sõnul on tegemist väga väärtusliku ja haruldase leiuga.
Pronkskirve vanus leidis kinnitust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tegemist on vanemasse pronksiaega (1800 eKr – 1100 eKr) kuuluva õlgkirvega,» kinnitas Veldi ning lisas, et sarnaseid vanemasse pronksiaega dateeritavaid õlgkirveid on Eestist praeguse seisuga teada seitse.
Üks sarnane kirves leiti hiljuti ka Pärnu lähistelt. Kokku on vanemast pronksiajast pärinevaid pronksesemeid leitud Eestist kõigest 16.
Eesti Detektoristide Klubi liikme Kaarel Tamme leitud kirve täpsemat funktsiooni ei osanud Veldi öelda, kuid tõdes, et puu raiumiseks seda ilmselt ei kasutatud ning pigem oli tegemist prestiižieseme kui tööriistaga. Kirves on Eestisse jõudnud ilmselt Skandinaaviast.
Leidmise hetkel oli kirves väga heas seisus ning nägi välja praktiliselt nagu uus, märkis Veldi. Samuti ei olnud selle pinnal mingisuguseid kahjustuste jälgi, ei selle kasutusaegseid ega ka väljakaevamise käigus tekkinuid. Ese leiti Jõgevamaalt Põltsamaa vallast ühelt haritava põllu läheduses paiknevalt heinamaalt.
Täpse leidmiskoha jätab muinsuskaitseamet esialgu saladuseks. «Kuna tegemist on üksikleiuga, siis tuleks järgnevalt kindlaks teha, kas kusagil lähiümbruses võiks paikneda samaaegse kultuurkihiga muistseid asulakohti».
Muinsuskaitseameti Lõuna-Eesti järelevalveosakonna Jõgevamaa vaneminspektor Sille Raidvee lisas, et muinsuskaitseamet ei ole kirve leidmiskohta kaitse alla võtnud ning praegu ei ole veel otsustatud, kas seda tehakse või mitte.
Kui palju võis toona Põltsamaa kandis inimesi elada, pole teada, kuna vanemast pronksiajast Eestis on andmeid äärmiselt vähe. «Muu hulgas ei teata ka ühtegi selle perioodi kalmet, seega on inimeste arv Eestis või selles piirkonnas toona teadmata,» sõnas Veldi.