Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876336t1h28b2.jpg)
/nginx/o/2013/05/12/1749066t1hadce.jpg)
Liiva tänaval möödunud nädalal uksed avanud Friida mängumaa rõhub kodusele interjöörile, loodussäästlikest materjalidest valmistatud atraktsioonidele ja vanahõngulistele mänguasjadele.
«Mul oli väga tore vanaema, kelle nimi oli Elfriide. Mõtlesin, et tahaks luua sellist mängumaad, kus lastel oleks samasugune kodune tunne olla ja mängida, kui oli minul vanaema juures,» selgitas endise kodakondsus- ja migratsiooniameti ruumides avatud mängukoha sünnilugu üks selle omanikke Krista Raid.
Pereettevõttena rajatud mängumaa ongi vana aja stiilis. Näiteks leiab lastele mõeldud poenurgas 1909. aastast pärit kassaaparaadi, kulunud puuarvelaua ning 1934. aasta markeeringuga pardinokakaalu.
«Need on kõik sellised asjad, mida tänapäeval enam ei kohta,» märkis Krista abikaasa Raimo Raid.
Alternatiivne pakkumine
Lisaks poenurgale on mängumaal veel mööbliga nukunurk, liumäega mängumaja, väike vineerist kindlus sõduritega, suured poroloonist kuubikud ja palju muud. Mängumaa interjööriga lähevad kokku ka Prantsusmaalt toodud 1930ndate stiilis Baghera pedaalautod ning peagi saabuvad retrostiilis nukuvankrid.
«See kõik on meile endale hästi südamelähedane. Pealegi tundub, et kõik teised Tartu mängumaad on tänapäevased, arvutite ja mängukonsoolidega. Meie aga tahaksime pakkuda lastele midagi alternatiivset ja rohkem loomingulist,» rääkis Krista Raid, kel on ka endal kodus kasvamas kaks last.
Friida mängumaal on Krista Raidi sõnul võimalik mängida rollimänge, kehastuda näiteks piraadiks või proovida kodumängimist.
«Olen kuulnud, et tänapäeva lapsed on klassikalise rollimängu ära unustanud. Kõik on arvuti ja teleka ees, aga me tahaksime rohkem lapsi vanaema juurde tagasi tuua,» selgitas Krista Raid.
Ta ei arva, et vanamoodsa stiiliga enam lapsi ei meelita. «Ma loodan, et inimesed väärtustavad vanaaegseid mänguasju järjest enam. Ehk on juba küllastus sellest uuest. Vähemalt me pakume alternatiivi,» põhjendas Krista Raid ning kinnitas, et esimesed peod on andnud neile positiivset tagasisidet.
«Palju sõltub ka sellest, kuidas vanemad on oma lapsi kasvatanud ja millised väärtushinnangud on neile kodust kaasa antud,» lisas Raimo Raid.
Tihe konkurents
Raid märkis, et on püüdnud mängumaad teha nii, et seal poleks üldse kasutatud plasti. «Ökomängumaa nimetus on ära leierdatud, aga jah, me oleme üritanud olla öko.»
Kuigi mängumaade konkurents on Raidide sõnul Tartus tihe, oli see nišš täitmata. «Oma kontseptsioonilt on meile kõige lähedasem mänguasjamuuseum, aga seal on näiteks talvel järjekord mitu kuud. Arvan, et mitmekesisus on hea,» lausus Krista Raid.
Ta lisas, et tulevikus pakutakse sünnipäevapidajatele ka tervislikku sööki ja õhtujuhte.
Mängumaa rajamiseks kirjutasid Raidid töötukassale projekti ning said sealt alustava ettevõtte toetust. Kui jätta arvestamata nende enda kulunud töö ja aeg, läks mängumaa rajamine maksma 9000 eurot.
Saja neljakümne ruutmeetrisesse ruumi mahub korraga ligi kolmkümmend mudilast. Peale nädalavahetuste on mängumaa avatud ka argiõhtuti.