Auto alla jäänud rattur kosub

17. aprilli õnnetuse järgsel pildil seisab jalgratturil teed ületada lasknud liinibuss. Ülekäigurajale sõitnud rattur sai aga löögi kõrvalrajal bussi varjust tulnud Volkswagenilt. Ratas sai kokkupõrkes minimaalselt vigastada, ratturil tuli haiglas veeta kaks nädalat.

FOTO: Politsei

17. aprillil Annelinnas ülekäigurajal auto alla jäänud jalgrattur, 45-aastane naine, kosub jõudsalt ja paraneb ilmselt täielikult. Politsei manitseb liiklejaid suuremale tähelepanule ja arvestama nõrgemate nõrkusega.

17. aprilli pärastlõunal peatus Kalda tee 24b tankla kohal ülekäiguraja ees esimesel sõidurajal kesklinna suunas liikunud liinibuss, et anda teed ülepääsuvõimalust oodanud jalgrattaga naisele. Rattur hüppas seepeale sadulasse, sõitis ülekäigurajale ja sai teisele sõidurajale jõudes löögi vasakult bussi varjust tulnud Volkswagenilt.

Saadud löögist paiskus rattur liikluspolitsei andmeil viis-kuus meetrit eemale. Haiglas diagnoosisid arstid tal peamise vigastusena vaagnaluumurru. Lisaks sellele sai rattur pähe haava ja verevalumi ning väänas välja ühe sõrme.

Lüngaga mälestus

«Ma ei mäleta sellest, mis kokkupõrkele järgnes, midagi. Järgmine mälupilt on mul juba haiglast,» kirjeldas Tartu Postimehele pärast kaht haiglanädalat koju taastuma lubatud Kadri (nimi muudetud – MP). «Pean lamama, ilmselt nädala pärast võin hakata karkudel liikuma.»

Politsei esialgne kokkuvõte juhtunust: õnnetust võinuks vältida, kui Volkswageni juht, 53-aastane naine, oleks täitnud liiklusseadust ning jäänud bussi kõrval seisma.

Veel tõdeb aga politsei, et õnnetust saanuks vältida, kui rattur oleks veendunud, et bussi eest järgmisele autorajale veereda on ohutu.

«Võtsin ette pildi läbi Volkswageni juhi silmade,» rääkis Lõuna politseiprefektuuri avariiteenistuse vanem Kaido Iste. «Ütlen ausalt: talle polnud näha, mis bussi ees toimub. Seepärast ongi seaduses nõue teisel rajal sõitjale, et ta jääks seisma.»

Veel märkis Iste, et ratturil oli peas vaatevälja ahendav kapuuts, polnud aga peatrauma eest kaitsvat kiivrit.

«Kiivri kandmine võinuks kindlasti peatraumat leevendada,» arvas Kaido Iste. «Kui aga rattur oleks bussi nurga juures seisma jäänud ja korraks vasakule vaadanud, poleks õnnetust olnudki.»

Iste rõhutas samas, et kui see õnnetus vormistataksegi lõpuks politseis segasüüna, langeb põhivastutus siiski autot juhtinud naisele. Lisaks kohustusele sellises olukorras seisma jääda peab autojuht mõistma, et juhib suurema ohu allikat, põhjendas Iste.

«Autojuhi karistamine on paratamatu, aga kas väärteo korras või kriminaalkorras, see veel selgub,» ütles Iste. «Formaalselt oleks alust trahvida ka jalgratturit, aga praegusel juhul on ta karistuse juba kuhjaga kätte saanud.»

Pidurdusjälje puudumisest järeldas liikluspolitsei, et rattur ilmus autojuhi ette täiesti ootamatult. Volkswagenit roolinud 53-aastane Ülle meenutas, et jõudis paremast silmanurgast märgata bussi piduritulesid, mispeale jalg liikus automaatselt pidurile, kuid enne, kui ta olukorrast aru sai, toimus juba kokkupõrge.

«Kõik käis kiiresti, pidurdamine oli pigem alateadlik,» selgitas Ülle. «Bussijuht ütles pärast, et ta nagu nägi seda olukorda ette ja saab aru, miks nii juhtus.»

Kadri peab enda sõnul haiguslehele jääma ilmselt vähemalt juuni lõpuni. Kaido Iste sõnul sai politsei kannatada saanud ratturi haigusloo alles paari päeva eest kätte ning nüüd läheb see kohtuarstlikku ekspertiisi.

Kohtuarsti hinnangust, kas vigastustest paranemine võib väldata üle nelja kuu, sõltub see, kas tuleb algatada kriminaalmenetlus või piirdub politsei väärteomenetlusega.

Tähelepanelikkust juurde

Jalgrattur Kadri kinnitas Tartu Postimehele, et aastakümneid harrastatud jalgrattasõidust ta pärast tervenemist loobuda ei kavatse, kuid õnnetusse sattunud ratta selga hea meelega enam ei istu.

Veel ütles Kadri, et arvatavasti ei saa temast kiivrikandjat.

«Jah, kui mul oleks sel korral kiiver peas olnud, oleks pea võibolla terveks jäänud, aga kondid oleksin ikkagi murdnud,» arutles Kadri.

Ülle ütles, et autota poleks tal võimalik teha igapäevast tööd. «Ma olen enda arvates olnud ka seni liikluses tähelepanelik, aga ju siis pean olema veel tähelepanelikum,» arvas ta.

Kõiki liiklejaid kutsus üles suuremale tähelepanelikkusele ka Kaido Iste. Lisaks pani politseinik autojuhtidele südamele, et nõrgemat peab püüdma säästa, mitte rõhutama alati oma õigust.
----------------------------------------------------------

Ülekäigurajal

• Ülekäigurajal on juht kohustatud andma jalakäijale teed. Ülekäigurajal võib sõidutee ületada jalgrattaga või tasakaaluliikuriga sõites, kuid sel juhul ei ole reguleerimata ülekäigurajal jalgratturil ega tasakaaluliikuri juhil sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur või tasakaaluliikuri juht ületab ülekäigurajal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab.

• Kui reguleerimata ülekäiguraja ees on pärisuuna­­vööndis kõrvalrajal seisma jäämas või jäänud sõiduk, ei tohi juht sellest sõidukist mööduda vahetult enne ülekäigurada ega ülekäigurajal, vaid peab ülekäiguraja ees seisma jääma. Ülekäigurajale tohib juht sõita pärast seda, kui ta on veendunud, et ta ei ohusta ülekäigurajale astunud või astuvat jalakäijat.

• Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda ja veenduma, et juht on teda märganud ning sõidutee ületamine on ohutu.

• Reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada.

Allikas: liiklusseadus

Tagasi üles