Linnavolikogus: Oa tänava skandaal tekitab küsimusi

Pildil ehitusjärgus maja aadressil Oa 10c. Foto: Margus Ansu / Postimees

Oa tänava kortermaja ehituse ümber puhkenud skandaal põhjustas Tartu volikogu arengu- ja planeerimiskomisjonis kolmapäeva õhtul tormilise arutelu.

Volinikud nõudsid aru selle kohta, kuidas määrati ehitusõigus detailplaneeringut koostamata, kes esitas linnavalitsusele valeandmeid naabrite kooskõlastuse olemasolu kohta ehitusloa väljastamisel ja miks ning kas on korrektne, et ehituslubade väljastamine ja nende õiguspärasuse kontroll on allutatud ühele osakonnajuhatajale.

Komisjon ei olnud eile õhtuks formuleerinud oma lõplikke seisukohti, kuid komisjoni esimees Veljo Ipits sedastas, et linnavalitsusele on esitatud valeandmeid, senist praktikat seesugustel juhtumitel planeeringute koostamata jätmise kohta tuleb analüüsida ja on põhjust kaaluda ka linna ehitusvaldkonna struktuurimuudatusi.

Abilinnapea Raimond Tamm kordas koosolekul varasemat: linna otsustuste lähtekoht on, et tegu on hoone rekonstrueerimisega; naabritelt kooskõlastuse saamiseks määratud tähtaeg oli ebamõistlikult lühike; oli eksitud projekteerimistingimuste nõude vastu kanda naabrite kooskõlastus asendiplaanile.

«Eelnõus oli esitatud info, et kõik vastab ehitusprojekti nõuetele, on kontrollitud ja kooskõlastatud, seepärast ei ole ka ehitusloa väljastamise otsuses ühtegi kaalutlust,» sõnas ta.

Tamm rääkis ka tekkinud korruptsioonikahtlustest seoses sellega, et arendaja Marko Perv on arhitektuuri- ja ehitusosakonna nüüd juba endise juhataja Karin Raidi vend, ka sellest, et arendaja suhted naabritega pole paranenud ja Oa 10c ehitusluba on linnavalitsuse korraldusega peatatud, aluseks naabrite vaie. Selle korralduse on arendaja kohtus vaidlustanud ja nõuab esmase õiguskaitse korras luba teha hoone säilimiseks vajalikke töid.

Palju väitlesid sotsid. Ülo Veldre ütles, et üks põhiküsimusi on, kas tegu on uue hoonega või on rekonstrueerimise tulemuseks on sama hoone, igal juhtumil tuleks seda eraldi hinnata, kuid praegu ei ole hinnatud.

Linnasekretär Jüri Mölder ütles, et seadused ja kohtupraktika ei anna ühest vastust. Seadus jätab võimaluse erandiks, et planeeringut ei koostata, paraku on erand muutunud reegliks.

Eraldi oli juttu, et kuivõrd puuduvad ühtsed juhised, kuidas arvutada hoone mahtu, on saadud väga erinevaid tulemusi, kui palju on laiendatud hooned algsest suuremad. Kui alla 33 protsendi, poleks detailplaneeringut vaja, kuid on saadud tulemusi 17, 29, 32 protsenti ja isegi üle 40.

Küsimus aga on veel, kas arvutuse aluseks olevad andmed on arendaja esitanud korrektselt.

«Linnavalitsusele ei ole esitatud korralikke andmeid, sellega olen nõus. Sellega ei saagi rahul olla, sellest see jama on. Kõik osakonnad toodavad praaki ja teie peate poliitiliselt vastutama,» leidis Veldre.

Mölder ütles, et ei julgeks niisugust üldistust teha ja ei tohiks välistada ka seaduses lubatud erandite tegemist.

Elmut Paavel (IRL) võttis üles küsimuse, kes on see isik, kes pidi kontrollima, et on saadud naabrite kooskõlastused.

Linnaehitusjärelevalve juht Andres Aint ütles, et iga projektiga käib kaasas läbivaatusleht, vastutav ametnik kontrollib kooskõlastuste olemasolu, aga too lähtus varasemast praktikast, et vaikimine on nõusolek. Tamm lisas, et sisekontrolli töö on pooleli ja seega ei saa vastata, kust vea sisse viskas.

Sots Tõnu Ints ütles, et praegu on väljaspool kahtlust – detailplaneering pidanuks olema. Möldri vastusega, et siseministeeriumiga on mullu ja tunamullu seda küsimust täpsustatud, Ints ei leppinud: «Siseministeerium ei juhi Tartu linna, juhib Tartu linnavalitsus.»

Keskerakond oli komisjoni koosolekul väga napisõnaline. Silver Kuusik ütles, et linna asjaajamine teeb murelikuks, kuivõrd vigu võib juhtud igal pool, kuid praegu pole tegu ühekordse veaga, vaid töömeetodiga.

Keskerakond ja sotsid arutavad täna, kas algatada volikogus umbusalduse avaldamine abilinnapea Raimond Tamme suhtes.

Kuusik on teinud ka kaposse avalduse, et – nagu ta ise kinnitas – uuritaks Karin Raidi ja Raimond Tamme tegevust Oa tänava ehitusõiguse määramisel.

Komisjoni esimees Ipits tõdes, et linnavalitsus on sattunud väga halba olukorda ja pole välistatud kahjunõuded linna vastu.