/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
/nginx/o/2013/05/08/1738656t1hb825.jpg)
Naistekliiniku vanemämmaemand Aira Aleksejeva näitas eile uut kuulmisuuringu aparaati, rinnapumbasüsteemi ja vererõhumõõtjat. Neljandat kingitust – rinnapiimaanalüsaatorit – tuli minna vaatama lastekliinikusse.
Fond kinkis neli aparaati
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõik need abivahendid teevad nii emade kui vastsündinute tervise jälgimise haiglas lihtsamaks ja mugavamaks ning nende ravi tõhusamaks.
Uus kuulmisuuringuaparaat on senistest targem, kuna sinna saab sisestada patsientide nimed, salvestada andmed ning ühendada need digitaalse haiguslooga.
Aparaat saadab spetsiaalse anduriga lapse kõrva heli, mille liikumist ja peegeldumist see siis ka registreerib. Nii on võimalik kiiresti üles leida need vastsündinud, kellel võib kuulmisega midagi viltu olla.
Rinnapump on eriline selle poolest, et seda on võimalik tööle seada nii ühetaolisel režiimil kui ka sellisel, mis on üsna analoogne olukorraga, kui rinda imeks laps.
«See on emale väga turvaline,» märkis ämmaemand Aira Aleksejeva.
Rinnapiimapumpa läheb sagedasti vaja enneaegsete laste emadel või intensiivravisse sattunud laste emadel, kelle beebid on liiga nõrgad, et ise imeda.
Uus vererõhuaparaat läheb naistekliiniku sünnieelsesse osakonda.
Lastekliinikus demonstreeris imetamisnõustaja Juta Ernits aga rinnapiimaanalüsaatorit, mis on lastefondi annetajate toel saadud kingitustest kõige hinnalisem, makstes koos lisaseadmetega 19 920 eurot.
Vastsündinute osakonna juhataja Heili Varendi selgitas, et rinnapiima koostis on emadel väga erinev ja ka lapse vajadused võivad olla erinevad.
«Palju on lapsi, kelle puhul on näha, et nad ei kasva hästi, ja on väga raske otsustada, kas see on lapse haigusest tingitud või on põhjus hoopis lahjas rinnapiimas,» kirjeldab Heili Varendi.
Rinnapiimaanalüsaatori abil juba kahtekümmet proovi analüüsinud imetamisnõustaja Juta Ernits märkis, et rinnast tulev esimene piim on tavaliselt lahjem. Rammusamaks läheb see alles veidi aja pärast. Kui laps on imemisel nõrk, siis ei pruugi ta rammusat piima kätte saadagi. Tänu uuele aparaadile saab laste kaalu ja tervist jälgides ja otsuseid langetades nüüd rohkem toetuda faktidele.
Neli uut aparaati aitasid kliinikumile muretseda lastefondi suurannetajad: ehitusfirma Rand ja Tuulberg ning Selver. Kokku läksid need maksma 28 472 eurot.