Mart Kivastik: jalgratturid, ärge tulge koju!

Illustratsioon: Artur Kuusi illustratsioon

Kas keegi teab, kuidas saab koplist hobust kätte, kui too ei taha tulla ja kui suhkrut parajasti kaasas ei ole? Siis lihtsalt kummardad ja võtad maast tema enda karjamaa heina ja annad hobusele. Iga teine hobune on nii loll, et läheb õnge ja annab end rõõmuga kätte. Valijatega on sama lugu.

Ma olin ükspäev Tallinnas ja sõitsin trammiga bussijaamast kesklinna. Nagu ikka. Ja korraks tekkis kadedus! Esimest korda elus oleks tahtnud olla tallinlane.

Nemad, kohalikud, tulid trammi, näitasid oma kotte validaatorile ja lihtsalt sõitsid. Mina muidugi ka, aga enne seda olin ma laadinud oma kaarti hulga eurodega. Oleks tahtnud ka ilma, oleks ka tahtnud olla tallinlane, oleks ka hääletanud Edgari poolt ...

Valimiste alal on Edgar kindlalt Eesti meister, selles pole teda võimalik ületada. Ta  jagab viissada krooni pensionäridele, annab tasuta sõidu, kui valite Edgari, saab ilma, saab soodsalt, Edgar täidab teie soovid! Miks mitte?

Samas ei maksa unustada, et soovide täitmine toimub meie oma raha eest. Aga ikkagi ei ole valijad hobustest palju targemad. Kui vähegi viitsida, siis tuleb vaid veidi kummardada, kämmal muru täis, ja oledki linnapea. Nii lihtne see ongi.

Kui ma trammist maha tulin, läks pea natuke selgemaks ja ma mõtlesin, mis oleks Tartus see liigutus. Millega valijaid kotti ajada? Tasuta bussisõit? Mhm, vaevalt.

Need uued bussid on meil nüüd kenad, gaasiga, aga sõidavad üksteise otsas, ja siis pole tükk aega ühtegi. Ja lõpetavad liiga vara, eriti nädalalõppudel, kui tahaks linnas olla. Seni, kuni bussisõit on lihtsalt iluasi, on targem sõita rattaga.

Ühel päeval imbus meie kohalikust Wikileaksist läbi teade, et Tallinnast olla politseile antud käsk hakata sel suvel jalgrattureid püüdma.  

Kampaania haripunkt saabuvat juulis, siis korraldatakse üleriigiline haarang.  

Nagu kunagi hiinlased nottisid varblasi, sest neile tundusid nad kahjulikud. Kui kõik varblased olid surnud, tuli välja, et nad ei olnudki milleski süüdi, aga siis oli hilja. Varblasi enam polnud.

Jälitama hakatavat jalgrattureid, alaealisi joodikuid ja autojuhtidest narkomaane.  Nii et on koostatud selline üsna kummaline kurjategijate list.

Milleks jalgratturid? Keda nad segavad või kellele nad ette jäävad? Aina vastupidi.  Jalgrattureid tuleks hoida ja neid tuleks igatpidi toetada, nagu elektriautosid.

Nad ei saasta õhku ja hoiavad tervist, ei koorma haiglaid ega linnatransporti. Ja nad käivad kontserdil, kinos ja teatris. Isegi kui nad on joonud mõne õlle või veini, mis siis? Üldiselt käituvad nad endiselt kenasti, on keskmisest rõõmsamad tublid kodanikud.

Aga kui jalgrattur on suisa täis, siis kobigu muidugi rattalt maha. Või kui sõidetakse öösel tuledeta, siis ehk tulekski trahvi teha. Kuigi trahvitegemisele peaks ikka eelistama manitsemist. Nagu meie suurepärane liiklusliin teeb. Rahaga on targematki teha kui trahve maksta. Näiteks osta jalgratas!

Nii et suhtutagu jalgratturisse vastavalt tema tekitatud ohu suurusele. Ja karistatagu, kui on tõesti vaja. Aga hakata massiliselt jalgrattureid trahvima (trahv pidi olema vähemalt sada nelikümmend eurot), kui nad on joonud veidi õlut või veini, on eesti rahva vaenulik plaan.  

Jalgratturid lihtsalt lahkuvad riigist. Nemad ka!

Kui enam tõesti midagi muud teha ei ole, siis võiks politsei vahelduseks korda pidada.

Tartu kesklinn on mõnel nädalalõpul nagu prügimägi. Purjus poisid lällavad Rüütli tänava alkopoe ees, kukuvad sildadelt jõkke, loobivad pudeleid Fastersi müürilt alla ja kusevad lähemate uste taga.

Novembris vedeles Raekoja platsil tükk aega mees, keda oli jalaga pähe löödud. Rahvas, nii oma kui võõras, vaatas ja mees vedeles, vedeles, vedeles ...? Loeme eelmise hooaja ohvrid kokku.

Mujal maailmas on politseipatrullid tänavatel. Nad on enamasti jalgsi, aga ka rataste või hobustega. Neid on näha! Juba sellest piisab, et pätid, vabandust, lapsed, paremini käituma hakkaksid. Meie politsei end näidata ei taha.  

Aeg-ajalt sõidab nende auto Raekoja platsilt läbi ja siis kaob kuhugi ... arvatavasti siis jalgrattureid varitsema? No tulgu taevas appi! Ja tulgu veel kord appi.

Niisiis, selle asemel, et jalgrattureid kimbutada, võiks ülejääva energia, kui meie politseil seda tõepoolest on, kulutada korra valvamiseks Tartu kesklinnas. Ma usun, et tartlased oleks vägagi poolt. Et sel suvel keegi ei kukuks, ei upuks, ei saaks peksa, ei saaks röövitud.

Nii et kes kummardub heina järele? Ega hobune liiga pika kannatusega ka ei ole. Pärast aja teda mööda põldu taga. Ainult hirnub su üle. Ja teises kopli servas ootabki Edgar, taskud suhkrut täis. Ja siis veel küsitakse, miks Savisaar valimistel võidab. Ise ei tohi lollusi teha.