Orkester kasvab ajas üha paremaks

Puhkpilliorkester Tartu tähistas laupäeval oma 65. aastapäeva kontserdiga haridus- ja teadusministeeriumi saalis. Pildil dirigeerib Margus Kasemaa, kes praegu on oma põhitähelepanu suunanud laulupeomuuseumis avatava näituse koostamisele. Foto: Kristjan Teedema

Puhkpilliorkestri Tartu peadirigent Margus Kasemaa tõstis lauale matsaka kohverportfelli. See oli täis kilode kaupa noote, aga samuti fotosid ja dokumente ehk lühidalt ajalugu. Orkestril on seljataga 65 aastat.

Laupäeval mürtsus haridus- ja teadusministeeriumi saalis puhkpillimuusika. Orkester Tartu tähistas oma aastapäeva tasuta kontserdiga, et tänada publikut, abilisi, sõpru ja kaasesinejaid.

Teiste hulgas oli saalis klarnetist ja saksofonist Heino Trikkant. Kuid mitte esinejate, vaid publiku seas. «Ma tulin orkestrisse 1960. aasta paiku. Proovides ei osale enam seit­se-kaheksa aastat,» ütles ta. «Saan varsti 88, sellepärast enam aktiivselt selle asjaga ei tegele.»

Margus Kasemaa mäletab hästi kunagist klarnetisti. Trikkant oli tookord orkestri vanem, kui puhkpilliorkester Tartu sai endale lõpuks ometi pärast koledaid keldreid ja veel hullemaidki ruume harjutustoad seltsimajas Tähe 101.

Klarnetistist dirigendiks

Kasemaa on ka ise klarnetist ja mängis seda pilli orkestris Tartu aastatel 1988–1991. Ta meenutas, et hakkas Tarmo Leinatamme julgustusel dirigeerima ja võttis auväärse peadirigendi kepi enda kätte aastal 1994.

Oma eelkäijatest orkestri Tartu eesotsas rääkis Kasemaa kohverportfellist kamaluga pilte välja otsides suure austusega. Jutuks tulid Hugo Kirdelaht, Ando Rannu, Aadu Regi, Ilmar Lääne, Kaido Otsing ja mitmed teised dirigendid, kelle käe all on puhkpilliorkester Tartu kasvanud ajas üha paremaks.

«Me ei ole ju elukutseline kollektiiv,» ütles Kasemaa. «Aga mina ja minu eelkäijad oleme pidanud tähtsaks olla korralik orkester, kes ise tunneb ennast Tartus hästi ja kellest Tartu tunneb rõõmu.»

Kontserdil ministeeriumi saalis sai võimaluse pilli puhuda ka järelkasv. Kasemaad rõõmustab asjaolu, et uus seltskond noori muusikuid on peale kasvamas. Ta on neid oma kõrvaga kuulnud ka mõnes gümnaasiumis.

Heino Trikkant mäletab, et enne sõda oli Tartu gümnaasiumides mitmeid suuri puhkpilliorkestreid. Temast endastki sai pillimees ühes sellises noorte koosluses Tartu poeglaste gümnaasiumis.

Praegust olukorda Tartu puhkpillinduses peab muusikaveteran küllaltki halvaks. Kuid mitte mängijate poolest, kes on, muide, teinud arvukalt menukaid välisreise. «Piinlik on selles mõttes, et Tartus, mis pürib ju kultuuripealinnaks, ei ole oma linnaorkestrit!» ütles Trikkant.

Harrastuskollektiivina koos käivast puhkpilliorkestrist Tartu võiks saada linnaorkester. Trikkant tõi selle tasemest näiteks mõned tublid mängijad, kes on läinud tööle Vanemuise ja Estonia orkestrisse.

Näitus laulupeomuuseumis

Puhkpilliorkester Tartu 65. aastapäeva tähistamine jätkub eeloleval laupäeval laulupeomuuseumis teemakohase näituse avamisega.

«Ma ei tea, mis on kogutud materjalist kõige olulisem, aga kogu ajalugu siiski ei saa välja panna,» nentis Margus Kasemaa.

65. aastapäev

• Puhkpilliorkester Tartu loeb enda alguseks linna kultuurihoones dirigent Hugo Kirdelahe eestvõttel asutatud kümneliikmelise orkestri esimest proovi 5. jaanuaril 1948.

• Esinemisdebüüt oli samal aastal 9. märtsil kohaliku raadio saates, kus esimesena kõlas lugu «Süda tuksub».

• Paar aastat hiljem andis orkester Tartus juba suvekontserte.

• 11. mail kell 12 avatakse Tartu laulupeomuuseumis (Jaama 14) näitus puhkpil-liorkestri Tartu tegevuse kohta.

Allikas: Marina Kasemaa bakalaureusetöö