Teadus on hullult keeruline. Kohe nii keeruline, et ajab hulluks. Aga hullult põnev on ka, eriti kui seda saab oma käega katsuda Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis Hullu Teadlase kabinetis.
Teadlane kolis labori toomkirikusse
Tundub uskumatu küll, kui õpetaja räägib, et kaht poolkera hoiab koos tühjus, mida isegi kaheksa hobuse vägi ei jaksa lahku vedada. Aga eks samas tunduvad väga paljud õpetaja räägitavatest asjadest uskumatud ning mõnikord uskumatult keerulised ja igavad.
Hullu Teadlase kabinetis on aga kõik need uskumatult hullumeelsed vidinad käega katsuda. Perpetuum mobile, fenakistoskoop, automata ja Magdeburgi poolkerad. Ehk asjad, mis on minevikus aidanud mõista füüsika- ja loodusseadusi inimese ümber ning rajanud teed teadussaavutustele.
Hull Teadlane pole mingi omaette laboris nokitseja. Vastupidi, ta armastab seltskonda ning võõrustab tihti külalisi. Nii käivad tema juures lapsed sünnipäevi pidamas ja õpetajad toovad koolitunni pinkide ja õpikute vahelt päris asjade keskele.
Teadlase assistent Janet Laidla, kes teeb kohakaaslust ka ajaloolasena, näitas ette, kuidas töötab igiliikur, ja ta teab, kas tikuga saab elevanti üles tõsta. Pidavat saama, teab Laidla rääkida.
Kabineti teise seina juures oskab assistent seletada, kuidas 3D-film kinos töötab ning kuidas säärane silmamoondamine tegelikult üldse midagi uut ja ennenägematut pole.
Kabinet on ilmselt üks kõrgeimal asuvatest Eestis – selle aknad avanevad umbes samal kohal, kus võiks olla toomkiriku võlvid.
Kõrvalkabinettides töötavad Hullu Teadlase vanaonu ja vanaisa. Kabineti seinal akna kõrval ripub aga kaunis mustvalge portreefoto Hullu Teadlase emast. Ilmselt on tegu silmapettega, kuid teatavaid sarnasusi on tal TÜ ajaloo muuseumi direktrissi Mariann Raismaga.
Direktriss Raismaa ning TÜ näituste ja ürituste osakonna juhataja Terje Lõbu kinnitavad, et teist sellist kabinetti, kus saaks oma käega teadlaste töövahendeid ja leiutisi katsuda ja proovida, pole kusagil mujal.