Tiigist sai nõutuks tegev mülgas

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Kristiina Ivani koduõu piirneb Peetri tänava tiigiga, mis on kõike muud kui kaunis veesilm.

FOTO: Margus Ansu

Veel mõne aasta eest võis Tartus Peetri tänava tiigis ka vett näha, nüüd on see prügi täis mülgas, mis läheb palaval suvel haisema. Linnavalitsusele on probleem tuttav, kuid raha selle lahendamiseks pole.

Treener Heiki Toots on võtnud Peetri tänava tiigi oma südameasjaks ja püüdnud murele tähelepanu tõmmata. «See asi on kurvas seisus,» nentis ta. Uus põhjus tiigi teema päevavalgele tirida on tema meelest see, et tiik on väga lähedal Roosi tänavale, millest saab uude Ees­­ti Rahva Muuseumisse minemise tee. Aga selle mülkaks muutunud tiigi pärast on häbi.

Toots ise ei ela tiigi ääres. Küll aga külgneb poja pere krunt tiigiga. Kogu oma räpasuses on see poja õuelt näha. Poja naine Kristiina Ivani ütles, et kui tema kuus-seitse aastat tagasi sinna elama kolis, oli tiigis veel vett näha. Nüüd aga suvel enam vett ei näe. «Möödakäijad vist ei saagi aru, mis see on,» lausus ta.

Puhastamise projekt

Tiik on Tartu linnale kuuluval maal Peetri turu kõrval, kuid Ivani meelest ei hoolitse linn selle maa eest eriti. Isegi võsa on tiigi kaldalt tulnud lõigata naabritel.

Linnavolinik Ants Kask ütles, et tiigist on ka volikogus juttu olnud ja lubadusi on andnud mitu abilinnapead, on andnud Aksel Kivi, on andnud Margus Hanson. Alguses oli see reformimata riigimaa, aga siis sai linnale.

Viimaks, 2011. aastal on keskkonnainvesteeringute keskuse toel ära tehtud tiigi rekonstrueerimise projekt, mis maksis umbes 3500 eurot, kuid edasi pole midagi juhtunud.

Tartu keskkonnateenistuse peaspetsialist Helve Arukask ütles, et rekonstrueerimise hinnanguline maksumus on 100 000 eurot.

«Nüüd on asi tahte puudumises, küll see raha ka leitaks, kui tahtmist on,» arvas Kask. «Ümbruskonna rahvas on kogunud allkirju. See on häbiplekk – nüüd on vesi värske, aga suvel läheb haisema.»

Tartu linnamajanduse osakonna asejuhataja Andres Pooli mäletamise järgi seostub tiigi uuendamisega mitu probleemi, mis taanduvad sellele, et piirkonnas pole sajuveetorustikku.

Raskus on tiigi tühjaks pumpamisega – kuhu? Teine küsimus on, et tiiki loodeti kasutada kohana, kuhu juhtida piirkonna sademeveed, aga kui vett saab liiga palju, kuhu suunata siis ülemäärane?

Linnavolinik Kase sõnul leiab alati põhjuse, et mitte teha. Näiteks kui veevärk haisvat tiigivett oma torudesse ei taha, võib selle ära vedada talvel, kui vesi jäätub. Jäätunud vee ehk jää saab ka koormasse tõsta.

Saab ka teisiti

Arukask sõnas, et kindlasti jätkub Peetri tiigi tarvis raha taotlemine, kui avaneb mõni sobiv programm. Tema sõnul on rahastamise kord linnale ebasoodsaks muutunud, maakondlikke programme enam ei ole. Karta on, et sellel aastal tööks ei lähe, ütles ta.

Linnavalitsuse plaanide järgi pidi korrastatud tiigi kaldale tulema laste mänguplats, tiigiprojektis on arvestatud sellega kallaste kallete puhul.

Ants Kask ütles, et Peetri tiigist oli juttu ka tänavuse linnaeelarve koostamisel, ent see lükati vaikselt kõrvale. Kask leidis, et kui nüüd tööks ei lähe, on projekteerimisele kulutatu maha visatud raha.

Tartu abilinnapea Raimond Tamm ütles, et on kuulnud sellest tiigist võtmes, et selle võiks kinni ajada. Pool lisas, et kui midagi ette ei võeta, kasvab tiik mõne aja pärast ka ise kinni.

Tagasi üles