Talgupäeva mahub igat sorti töid

Illustratsioon: Allikas: www.teemeara.ee. Graafika: Kaido Linde

Üle tuhande talgulise asub Tartumaal homsel «Teeme ära!» talgupäeval kodupaika ilusamaks muutma, kuid koristamise kõrvale mahub palju muudki.

Tartumaal registreeritud talgute hulk lähenes eile 120-le, mis on rohkem kui kunagi varem, aga «Teeme ära!» eestvedaja Tarmo Tüür ütles, et mitte ainult Tartumaal, vaid kogu Eestis on talgupäev üha omasemaks saanud.

«Eelmisel aastal tõdesime, et talguid on rohkem kui mullu, tänavu tuleb jälle sedasama tõdeda,» ütles Tüür. «Hea meel on selle üle, et oma ümbruse heaks käe külge panek, mitte ainult virisemine ja näpuga viibutamine, on saanud harjumuseks. Ongi normaalne, et teeme seda iga kuu ja võib-olla ka iga nädal.»

Talguuputus

Talgukorraldajad tõdesid eile hommikul, et tänavune talgupäev on kaasa toonud tõelise talguuputuse – kaardile oli kantud juba 1455 talgupaika ning neile talgutele on end kirja pannud üle 16 000 huvilise.

Tüüri sõnul on tore seegi, et tööde spekter, mida saab ühiselt ära teha, läheb iga aastaga laiemaks. Istutatakse metsa, ehitatakse, värvitakse, kaevatakse. On ka tubasemaid töid.

Elvas näiteks on kavas lastekodu värsketesse peremajadesse vaipade ja linikute kudumise talgud, et lastel oleks rohkem hubasust ja kodusust.

Tartu linnaski on uusi talgupaiku. Genialistide klubi ja Uue Teatri plaan on korrastada oma ümbrust nii, et sinna saaks luua suvekohviku.

Puhja vallas Mõisanurmes on kavas rajada tammesalu. Talgu eestvedaja Juhan Koni ütles, et esiti oli plaanis küll tammiku külvamine tõrudest, ent tõrud riknesid ja tuleb minna istutamise teed.

Valikus on mitmeid talude talguid.

Tüür ütles, et paljud linnainimesed on valinud talgud maal, et minna lapsega loodusesse või talutalgutele. Sama levinud on, et minnakse oma linnajagu korrastama. Näiteks Karlova rahvas käib loomemajanduskeskuse parki korrastamas ja aastaid on tavaks käia Raadil abiks Eesti Rahva Muuseumi ümbruse koristamisel.

Tugev tulemus

Tüür ütles, et Tartumaa 120 talgupaika on eriti silmapaistev, sest Tartus on ka oma heakorrakuu, mille ajal on peetud kümneid talguid.

«Kui need inimesed ka kokku loeksime ja suudaksime talgukaardile kanda, võiksime talgupealinnaks kandideerida,» lausus Tüür.

Ometigi ei ole arvepidamine tema sõnul kõige tähtsam, sest kuigi ka laulupeo puhul küsitakse, palju inimesi kohal käis, tuleb tähtsus elamusest, sisust ja emotsioonist, mitte arvudest. Teisipidi on tore teada, et ei rassita üksinda ja et see päev ühendab Eestimaa.

Viimaste päevade kogemuse põhjal võib öelda, et talgulisi on võrreldes registreerunutega enamasti topelt. Tüür kutsus siiski üles end kirja panema, sest see aitab talgujuhil töid kavandada, tööriistu varuda ja annab teadmist, kui palju teed või suppi tuleks talgulistele keeta.

Talgupaikade ülevaate leiab ja end talguliseks registreerida saab kodulehel teemeara.ee.