Kala peaks täitma kõhtu ülepäeviti

Kalarestorani Neljapäev peakoka Urpo Reinthali sõnul on külastajate üks lemmikuid tuur. Kuigi paljusid peletab kala puhastamine ja selle lõhn, pole toidukohas sellega probleemi, sest lauale jõuab isuäratava väljanägemisega praad (teisel pildil).

FOTO: Kristjan Teedema

Et kalas leidub palju tervislikku, tasuks sellest tehtud roogadega keha kinnitada – huvitavaid võimalusi on mitmeid.

Inimene peaks sööma mitmekesiselt, nii taimseid kui ka loomseid toiduaineid, selgitas Tartu Ülikooli Kliinikumi dieetarst Liidia Kiisk. Samas tõdes ta, et kalal on eeliseid teise loomse toidu ees – see on kergesti seeditav, sisaldab asendamatuid aminohappeid ja palju mineraalaineid ning tema valku omastab inimene hästi.

Kala võiks süüa kaks kuni neli portsjonit (üks portsjon 50 grammi) vähemalt kolm korda nädalas.

Kasulik kalarasv

Vastupidiselt teistele loomsetele rasvadele ei tasuks kalarasva tarbimist Kiisa sõnul piirata, sest see sisaldab kasulikke oomega-3-rasvhappeid ja aitab ka organismil paremini omastada rasvlahustuvaid vitamiine. Kuigi Eesti on mereriik, pole kala kättesaadavus aga dieetarsti hinnangul kõige parem, lisaks on kala suhteliselt kallis. Nii saavad ka TÜ Kliinikumi patsiendid kala supi või praena kord või paar nädalas.

«Mina eelistan lihale kindlalt kala, ka maitseb ta mulle rohkem,» tõdes loodusterapeut Irje Karjus. Ta lisas, et lapsepõlvestki on talle meelde jäänud munas praetud räimed, suitsutatud rääbised ning angerjas. «Eelistan Peipsi kalu, kasvanduse kaladest eelistan kindlasti eestimaiseid.»

Karjus sõnas, et tema püüab elavhõbedasisalduse tõttu hoiduda näiteks lõhest ja tuunikalast. Ka Kiisk tõdes, et on juhtumeid, kus leitud, et osa kalu on sisaldanud ebasobivaid ühendeid. Seetõttu on tema sõnul eriti tähtis süüa mitmekesiselt, eri liiki kalu.

Kala valmistamiseks on võimalusi mitmeid ja Karjuse sõnul leiab põnevaid maitsenüansse metsikust loodusestki. Näiteks sobivad pujuseemned väga hästi kalasupi ja -prae peale. Huvitava maitse annavad ka puneõied, nõmmliivatee, kikkaputke lehed ja seemned, raudrohuõied ja hiirekõrvaseemned.

Kala kõrvale salatikski sobivad mitmed taimed – vesihein, samuti hanemaltsa-, hiirekõrva-, nurmenuku- ja võilillelehed, aga ka põdrakanepi noored võrsed ja lehed. Lisaks võib kasutada salatiks ka võilille-, kannikese-, paiselehe-, ebaküdoonia-, saialille- ja pojengiõisi. Maitset saab anda mustsõstrapungadega.

«Kui need üle valada õlist, astelpajumahlast, meest ja meresoolast kastmega, pole suurepärasemat värsket suutäit,» kinnitas Karjus ja soovitas salatisse ka porgandi- või maapirni mugula tükke.

Maitseelamuse saamiseks võib Kiisa sõnul lisada omletilegi kalatükke. Lisaks soovitab ta kala ja ka krevette vokkida, näiteks küüslaugu ja tšilliga. Kui aga tarbida konserve, ei tasuks arsti sõnul ära põlata karbis olevat kaltsiumirohket kalavedelikku.

Kalarestoranid

Eestis tegutsevad kalatoidukohad võib kalarestorani Neljapäev omaniku Mike Lõhmuse kinnitusel ühe käe sõrmedel üles lugeda, Tartumaal on neid aga kolm: lisaks Tartus Ülikooli tänaval tegutsevale Neljapäevale ka Pangodi kalarestoran ja Kolkja kala-sibularestoran.

Neljapäeva peakoka Urpo Reinthali sõnul käiakse restoranis proovimas midagi teistsugust. Seetõttu kasutatakse Neljapäevas kõige rohkem koha, tuura ja angersäga, mida ei viitsita kodus puhastada.

Lõhmuse kinnitusel kasutatakse Neljapäevas vaid värsket kala, mida fileeritakse, aga ka suitsutatakse ja marineeritakse kohapeal.

Kiisk nentis, et statistika järgi kümnendik inimestest kala üldse ei söögi, seevastu viiendik neist teeb seda ülihea meelega. Kui inimene kala ei tarbi ja sööb piisavalt teisi loomseid toiduaineid, siis otseselt haigeks ta tema sõnul ei jää, ent kala süües on südamehaiguste riskifaktor siiski väiksem.

Apteekides müüdavaid kalaõlikapsleid tasuks dieetarsti soovitusel võtta siis, kui on laboris kindlaks tehtud ja arsti poolt kinnitatud vajadus vitamiine ja mineraalaineid juurde võtta. «Ent ma ei soovitaks ainult vitamiinide peal elada,» rõhutas ta, kõik vajaliku peaks kätte saama siiski toidust.


Miks süüa kala?

• Kala sisaldab 13–23% täisväärtuslikke valke.

• Äärmiselt kasulik kalarasv sisaldab suurtes kogustes A-, D- ja E-vitamiini, mõnel liigil ka B1-, B2- ja B12-vitamiini.

• Kalas on väga olulist oome­ga-rasvhapet ja rikkalik valik mineraalaineid (kuni 5%), näiteks kaaliumi, rauda ja fosforit. Seleen kaitseb organismi vähirakkude arengu eest ja hoiab ära südameinfarkti. Kaaliumisisaldus on suurem merekalades, see on tähtis mikroelement südamehaigetele.

• Kõik merekalad on joodirikkad, rafineeritud toiduainete ajastul jääb meil joodist tihti vajaka. Kalatoit on seega oluline kilpnäärme alatalitluse all kannatavatele inimestele.

Allikas: Liidia Kiisk, www.kalateebhead.ee

Tagasi üles