/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2013/05/01/1725190t1hd725.jpg)
Tähtvere vallas Ilmatsalu suure sigalakompleksi külje all töötavad suured masinad. Aasta lõpuks valmib seal biogaasijaam, mis hakkab Tartu Agro loomade sõnnikust ja lägast saadud gaasist tootma soojust ja elektrit.
Ilmatsalus algas biogaasijaama ehitus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilmatsalu biogaasijaama rajab osaühingule Baltic Biogas kuuluv OÜ Tartu Biogaas. Jaam võtab enda alla 7066 ruutmeetrit, sellest ehitusalust pinda on 1601 ruutmeetrit. Lisaks tootmishoonele ehitatakse jaama 2-3 käärimismahutit ja üks järelkääriti. Mahutid tehakse betoonist ja kaetakse profiilplekiga.
Jaama võimsusest rääkides märkis Tartu Biogaasi juhatuse esimees Henry Uljas, et koostootmismootori elektrivõimsus on ligi 1,45 MW ja soojuslik võimsus ligi 1,5 MW. Aastas on kavas ümber töötada kuni 80 000 tonni läga ja sõnnikut, mis tuleb Tartu Agro kõigist lautadest.
«Vedelat toorainet hakkavad vedama paakautod ja tahedat kastautod,» ütles Henry Uljas. «Vedu käib päevasel ajal ühe-kahe veoautoga.»
Odavam toasoe
Jaam valmib selle aasta lõpus, käivitamine hakkab pihta tuleval kevadel. «Loodame, et pärast täielikku käivitumist katab jaam isegi üle 80 protsendi Ilmatsalu soojavajadusest,» ütles Henry Uljas.
Toodetava gaasi müüb jaam SW Energia OÜ Ilmatsalu katlamajale, selgitas Tähtvere vallavalitsuse arenguosakonna juhataja Jüri Varik. Katlamaja kütab Ilmatsalus kooli, lasteaeda, võimlat, motelli, vallamaja, Tartu Agro kontorit ja elamuid.
«Tõsi, pooled korteriomanikud on varasematel aastatel omavoliliselt lahkunud kaugküttest, nad kütavad kodu kas elektri või muu kütteseadmega,» märkis Jüri Varik. Ilmatsalus on kaugküttel ligi 70 korterit.
«Kaks aastat tagasi renoveeris SW Energia kõik soojatorustikud Ilmatsalus just selle eesmärgiga, et biogaasijaamas toodetava gaasiga saaks elanike soojaarveid vähendada,» ütles Jüri Varik. «Kooli, lasteaia ja võimla kütmisel kokkuhoitava rahaga saab vald teha töid, milleks riik ei taha raha anda.»
Henry Uljas avaldas lootust, et biogaasijaam vähendab Ilmatsalu küttearveid ligi 20 protsenti. «Lõplik hinnalangus sõltub SW Energiast ja konkurentsiametist,» lisas ta. «Biogaasist saadava soojuse hind hakkab sõltuma hakkpuidu hinnast Eestis.»
Jüri Varik lisas, et Tartu Biogaas teeb korda ka Pärna tee, mis on vajalik sõnniku ja läga vedamiseks. Lisaks remondib maanteeamet Tüki silla ning rajab Rahinge ja Ilmatsalu vahele jalakäijatele ja ratturitele jalgtee.
Uus elektrikaabel
Biogaasist toodetava elektri tarbijani toimetamiseks tuleb Tartu Biogaasil liituda Elektrilevi võrguga. «Et Ilmatsalu elektrivõrk ei ole võimeline vastu võtma jaama elektritoodangut, rajatakse maakaabelliin Võsa alajaamast Kandiküla alajaama,» ütles Henry Uljas. «Maakaabelliini omanikuks saab Elektrilevi ning seda liini hakkavad kasutama kõik Ilmatsalu tarbijad.»
Ilmatsalu biogaasijaama rajamine maksab ligi 5,5 miljonit eurot, millest 1,6 miljonit eurot on Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu tulev investeeringutoetus.
Jaama tasuvusaeg on Henry Uljase sõnul 8–10 ja eeldatav tööiga 25–30 aastat.
Mullu suvel hakkas Baltic Biogasi sidusettevõtte Aravete Biogaas 2 MW elektrilise ja soojusliku võimsusega biogaasijaam tööle Järvamaal Ambla vallas Mägise külas.
Lisaks on Baltic Biogasi tütarettevõte Tallinna Prügilagaas rajanud 2 MW elektrilise ja soojusliku võimsusega prügilagaasil töötava koostootmisjaama Jõelähtme prügilasse, see jaam käivitus 2010. aasta alguses.