Lodjaselts plaanib Emajõe looduskooli

Jaan Olmaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigimetsa Majandamise Keskusele kuuluvas Emajõe Suursoo looduskeskuses võib lodjaseltsi eestvedamisel asuda tulevikus tegutsema loodus- ja teaduskool.
Riigimetsa Majandamise Keskusele kuuluvas Emajõe Suursoo looduskeskuses võib lodjaseltsi eestvedamisel asuda tulevikus tegutsema loodus- ja teaduskool. Foto: Kristjan Teedema

Lodjaselts plaanib võtta Riigimetsa Majandamise Keskuselt (RMK) rendile Kantsi kõrtsi nime all tuntud Emajõe Suursoo looduskeskuse maja ning panna seal käima eelkõige vanemale kooliastmele mõeldud loodus- ja teaduskooli.

Emajõe lodjaseltsi juhataja Priit Jagomäe sõnul on plaanis teha majja loodushariduse koolituskeskus, mis kannaks Emajõe loodus- ja teaduskooli nime. RMK pöördus lodjaseltsi poole talvel ning praegu käivad partneritega läbirääkimised. «Oleme teinud kooli käivitamiseks rahataotlusi ja ootame vastuseid,» ütles Jagomägi.

Projekti eestvedaja lodjaseltsist Liisa-Lotta Kaivo ütles, et looduskool võiks olla kooliõpilastele välipraktikabaas. «Eriti nüüd, kus õppekava näeb ette palju õues õppimist, oleks koolidel vaja teha looduslikke vaatlusi ja mõõtmisi, aga sellist baasi pole,» märkis Kaivo. «Lastel peab tekkima oskus õppeaineid siduda ja kus seda veel teha kui mitte looduses.»

Sadam Peipsile sõiduks

Looduskooli mõte sai hoogu sellestki, et looduskeskus on kujunenud Emajõel liikuvatele paatidele ja laevadele peatumispaigaks.

«See on kõige intensiivsemalt kasutatav Eesti sisevete sadam ja kõige paremini saab selle koha potentsiaali ära kasutada, kui seal majandab keegi, kes ka laevaliikluse osa juurde tooks,» selgitas Kaivo.

Lodjasõitude alustamiseks on keskus Jagomäe sõnul ideaalne koht, kuna Peipsile jõuab sealt tunniga ning ka Piirissaarele mõistliku ajaga. Eriti sobilik oleks sadam uuele kahemastilisele lodjale, sest jõe kohal pole segavaid sildu ega elektriliine. «Seal on juba vaba vesi ning see ongi rohkem järvesõitude lodi,» põhjendas Jago­­mägi.          

Praegu saavad väiksemad alused peatuda keskuse sisehoovis asuva paadisilla ääres, kuid tulevikus peaks keskuse juures olema sildumisvõimalus ka suurematele laevadele. Jagomäe sõnul sobiks selleks näiteks Tartu sadama kasutuses olev ujuvkai, ent kokkuleppeid pole veel sõlmitud.  

Infopunkt jääks alles

Koolipidamise põhiraskuse võtaks lodjaselts enda kanda, kuid partnerite hulgas nähakse ka RMK-d. «Praegune infopunkt ning selle funktsioonid säiliksid ja me väga loodame, et nad on nõus ka koolile õla alla panema,» sõnas Kaivo.

Läbirääkimisi on peetud ka Luunja valla ja näiteks Tamme gümnaasiumi õpetajatega. Looduskooli avamine võiks jääda järgmisse aastasse.

RMK loodushoiuosakonna juhataja Margo Rammo kinnitas, et nad otsivad majale suuremat kasutust, kuid kas selleks saab lodjakoja välja pakutud looduskool, ei julgenud ta veel öelda. «Praegu toimib seal looduskeskus ja mingisuguseid muid otsuseid pole langetatud. Aga on selge, et keskust võiks kasutada suurema koormusega,» ütles Rammo.

Looduskeskuse juhi Liina Karrofeldti andmetel külastab keskust aastas umbes 6000 inimest, kellest enamik on kooliõpilased.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles