Lugeja kiri: uute kaubanduskeskuste ehitamine tähendab jätkuvat hinnatõusu

Plaan ehitada juurde veel uusi suuri kaubanduskeskusi ajab hirmu peale. Minu arvates tähendab see kindlalt jätkuvat toiduainete ja tarbekaupade hindade tõusu.

Eesti elanike ja siia reisivate turistide arv lähiaastatel drastiliselt ei suurene. Hüppelist palgatõusu oodata ei ole. Järelikult loomuliku tarbimise kasvuga arvestada ei saa. See aga tähendab, et olemasolev tarbijaskond olemasolevate rahakulutamise võimalustega jaguneb lihtsalt suurema arvu kaubanduskeskuste vahel.

Igal keskusel on oma püsikulud, lisaks pangalaenud, mis on võetud keskuste ehitamiseks ja mis pole ilmselt väikesed. Keskuste arendajad räägivad küll aastatepikkusest perspektiivist, kuid pangad hakkavad väljalaenatud raha kohe, mitte 10 või 15 aasta pärast tagasi küsima. On paratamatu, et kõik kaubandusettevõtete kulud tuleb ostjate vahel n-ö ära jagada, sest kusagilt mujalt kui ostjatelt kaubanduskeskuste teenistus ju ei tule. Kuna üleüldist käivete kasvamist pole mainitud põhjustel kusagilt näha, tähendab uute keskuste lisandumine, et tõusma peavad müügimarginaalid ehk kaupade juurdehindlus.

Tegelikult on meil kaubanduskeskusi juba praegugi üleliia. Seda näeb väga hästi sellest, kui vaadata, mitu kassat müügisaalis olemasolevatest töötab. Suurtes keskustes on vähemalt 20 kassakohta. Tipptunnil töötavad neist heal juhul pooled, muul ajal ehk viis-kuus. Kassakohtade arv näitab aga seda, kui suure hulga ostjate teenindamiseks keskus tegelikult on mõeldud. Kassasüsteemid pole just odavad, mitte ükski majanduslikult mõtlev ettevõtja ei paigalda neid lihtsalt igaks juhuks vajalikust kaks korda rohkem. Seega oleme me seniste hinnatõusudega juba üks kord kaupmeeste suurusehulluse kinni maksnud.

Nii nagu paljud elamuasemelaenude võtjad, kujutasid ka kaupmehed enne masu ette, et majandus saab ainult tõusta ja rahval on iga aastaga järjest enam raha kulutada. Miks me peaksime nende järgmise valearvestuse kinni maksma?