Ilves: võlgneme ERMi uue maja iseendale

Nurgakivi panek ERMi uuele hoonele.

FOTO: Risto Mets / Postimees

President Toomas Hendrik Ilves pani täna nurgakivi Eesti Rahva Muuseumi uuele hoonele, öeldes, et Eesti rahva jaoks oli muuseumi uue hoone ehitus auvõlg iseenda ees.

«Täna siin Raadil me võime tõepoolest tasuda selle auvõla. See on auvõlg meile endile, me enda rahvale – see, mida me võlgneme iseendale,» sõnas riigipea.

Ilves rääkis nurgakivi panemisel, et ERMi oma maja rajamise idee on piinlikult vana, arvestades, et sellega tuldi välja juba eelmise sajandi alguses. «Seega on ta vanem kui meie riik. Aga idee pole võõra, vaid me endi oma, meie ja meie ajaloo suurkujude oma,» rääkis president.

«See on sada kuus, või ehk isegi enam aastat vana unistus, aga muuseum pole ikka leidnud seda väärikat kodu, kus me rahvuskultuur oleks meile kõigile kättesaadav. Ent täna astume ühe pika sammu teostamaks ideed, mille taga juba viis põlve tagasi seisid me rahva kaugesse tulevikku vaatavad suurkujud: Jakob Hurt ning kõik need, kes tema elutööle toetudes, tema mälestuseks kogunedes panid jaanuaris 1907 Eesti Rahva Muuseumi ideele aluse – teiste seas Jaan Tõnisson, Villem Reiman, Oskar Kallas, Kristjan Raud ja Matthias Johann Eisen,» meenutas Ilves.

«Ent mitte ainult nemad ei seisnud muuseumi taga. Nagu Laulupidu, nagu Aleksandrikool, nagu me rahvusvärvid, nagu Estonia ja Vanemuise teatrid, nagu meie iseseisvuski, sündis Eesti Rahva Muuseum me enda tahtest. Me enda tahtest mõista, kust me tulime, kes me oleme,» järkas president.

Ilves rääkis, et meie esivanemad uskusid ERMi ja mõistsid, kui oluline ta on, et me saaksime tulevikus aru, kes me oleme. «Nad tegid seda aimamata, kui palju Eesti järgmise sajandi jooksul muutub,» ütles ta.

President meenutas ka, et sõja ja okupatsiooni ajal küüditati ja tapeti teiste seas ka Eesti Rahva Muuseumi juhataja, Dr. Ferdinand Linnus. «Viiekümne aasta pikkuse okupatsiooni ajal tegid eesti etnograafid kõik, mis võimalik, et meil Eesti Rahva Muuseumi idee ei kustuks. Ja siin peame eriti tänulikud olema Harri Moorale, Aleksei Petersonile, Ants Viiresele ja Jüri Linnusele ja paljudele, paljudele teistele, kes tagakiusamise ja Nõukogude võimu tõrksuse kiuste hoidsid elus me rahva muuseumi ideed. Tänu väärivad ka Tõnis Lukas, Jaanus Plaat ja Krista Aru, kes on kodu rajamise unistust läbi vabaduse aastate tänaseni edasi viinud,» rääkis Ilves.

«Täna siin Raadil me võime tõepoolest tasuda selle auvõla. See on auvõlg meile endile, me enda rahvale – see, mida me võlgneme iseendale,» sõnas president.

Tagasi üles