Muuseumis sirutab villane näitus

Tartu käsitööklubi projektijuht Tiina Konsen arvas, et see tekk võiks kõige paremini edasi anda kogu võistluse mõtet. Kes on selle kudumi looja ja teiste näitusetööde autorid, ei tohi praegu veel avaldada. Foto: Margus Ansu

Igal aastal korraldab Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit suure käsitöövõistluse ning igal aastal saavad tartlased siitkandi meistrite töid juba varem näitusel imetleda.

Näitus «Eesti-maa-villane» parimatest laekunud töödest avati laulupeomuuseumis eelmisel nädalal ning imetleda saab seda 9. maini.

Oma 97 käsitööd esitasid 36 autorit, lisaks kaks rühmatööd. Aastaid eelvõistlust korraldanud Tartu käsitööklubi projektijuht Tiina Konsen rääkis, et tegelikult arvati töid saabuvat rohkem, sest materjal on lihtne ja teema hea.

Näiteks eelmisel aastal oli teemaks «Taimest tulnud» ning oodati linast, kanepist, nõgesest, turbast ja teistest traditsiooniliselt meie aladel kasutatud taimekiududest esemeid. See oli käsitöölistele keerukas ning osavõtt oli tagasihoidlik.

Aasta varem oli võistlus see-eest ülipopulaarne, sest «Eesti-oma-ehe» oli naistele arusaadavalt südamelähedane.

Tartu näitus on küll Tallinnas peetava üleriigilise võistluse eelvoor, kuid korraldajate sõnul ei praagita siin kedagi päriselt välja. Konsen rääkis, et pigem on see mõeldud tegijatele tagasiside andmiseks, et nad teaksid, kuidas hindavad nende tööd asjatundjatest kõrvalseisjad. Samuti et nad näeksid konkurente ja saaksid teada, kas on üldse mõtet endatehtut suurele võistlusele saata.

Esitatud töödest valis näituseks üles seatavad välja komisjon, kuhu kuulusid tekstiilikunstnik Airi Gailit, Eesti Rahva Muuseumi tekstiilikonservaator Laili Kuusma ja Tartu linnamuuseumi ekspositsiooniosakonna juhataja Silja Paris.

Airi Gailiti sõnul oli hea meel näha, et telgedel kudumine on endiselt populaarne ja et tehakse suuri kvaliteetseid esemeid.

Meelehärmi tegi siiski, et esitatud tööd jäid pisut ühekülgseks ja väga traditsiooniliseks, mängulisust jäi väheks. «Villast oleks saanud teha igasuguseid mõnusaid asju,» arvas Gailit.

Näiteks oli väga vähe kasutatud viltimist ning ka ühe eseme loomisel mitut tehnikat.

Ühe kriteeriumina arvestas žürii sedagi, kui palju villast igas esemes ikkagi on. Nii jäi näituselt välja suurepärane töö, mille villaprotsent jäi komisjoni arvates liiga väikeseks.

Mõne eseme puhul oli ka asjatundjatel endil raske aru saada, kas materjal on tõesti vill või hoopis midagi tehislikku. «Me ei saanud ju midagi põlema panna,» viitas Gailit muiates lollikindlale viisile materjali määramisel.

Riiklik võistlus «Eesti-maa-villane» aga veel käib ja sinna võivad kõik oma töid esitada 20. maini. Parimate tööde näitus on Tallinnas Eesti käsitöö majas 11. juunist 1. juulini.