Rämpsuvedu maale jätkub

Tähtvere vallas on häbematu inimene sokutanud Tanni tee äärde mööblitükke, ehitusprahti, plastist autoosi ja muud kodus üle jäänud kraami. Foto: Margus Ansu

Tartu lähivaldu tabab aastaid kevaditi üks ja sama nuhtlus: kõrvaliste teede äärde, kraavidesse ja metsatukkadesse tekivad prügihunnikud, mille koristamiseks kulub omavalitsusel omajagu raha.

«Iga päev toob uusi halbu üllatusi,» ütles Tähtvere valla arendusosakonna juhataja Jüri Varik. «Kolmapäeval oli meil Ändi tee ääres kraavis punase lina sisse mähitud oksalaadung ja kaks suurt kilekotti okstega. Päev hiljem oli neist veidi eemale maha virutatud kempsupotid ja ehituspraht.»

Tallinna maantee ja Ilmatsalu vaheline Ändi tee pole prügi poolest valla ainus murelaps. Reostajad kasutavad kurjasti ära üksildase Tanni tee ääri ning Emajõe kallast. Reedelgi oli Tanni tee ääres suurem rämpsulast, kus leidus nii mööblitükke, plastist autoosi, oksarisu, vanu telliseid ja majapidamisest üle jäänud kraami.

Ülenurme valla arendusjuht Kristi Kull oli reedel avastanud Tõrvandi tagant telliskivihunniku. «Prügi ikka tekib üksildastesse kohtadesse, aga tänavu on seda õnneks vähem kui mullu,» märkis Kristi Kull.

Mõlema valla arendusjuhid tõdesid, et enamasti on kõrvalistesse kohtadesse rämpsu tassijateks Tartu elanikud. «Linnainimesed sõitsid veel tükk aega pärast Aardla prügila sulgemist oma prügikoormaga sinna,» rääkis Kristi Kull. «Kui selgus, et prügi enam vastu ei võeta, ei hakatud seda ju enam linna tagasi sõidutama. Nii tekkisid meil metsa alla diivanid ja ehituspraht.»

Tähtvere vallast Tartu–Viljandi maantee äärest Puhja valla piirilt on leitud lagunenud WC-potte, kraanikausse ning pliitide ja külmikute osi. «On enam kui selge, et need ei pärine maamajadest,» märkis Jüri Varik.

Aastas kulub Tähtvere vallal reostajate tagant prügi koristamiseks ja vandaalitsemise tagajärgede kaotamiseks 15 000 kuni 20 000 eurot. Karistada prügitajaid ei saa, sest kes see ikka oskab tuult väljalt püüda. Kord jättis tartlane koos prügiga Tähtvere valda maha ka oma «visiitkaardi», kuid vald ei suutnud tema tegu tõestada.

«Ma lihtsalt ei mõista, mis toimub selle inimese peas, kes prügi metsa alla sokutab,» ütles Jüri Varik. «Prügist kultuurselt vabanemiseks on ju kõik võimalused olemas.»