Oa tänava garaaži kaheks kortermajaks laiendamisel puhkenud tüli ajendab küsima, kas Tartu linnavalitsus on ehitusõigust andes käitunud õigesti või on arendajale antud lubamatuid eeliseid.
Oa tänava majaehitus heidab linna asjaajamisele varju
29. aprill 2013, 09:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Lihtsalt Supilinn on niisugune keskkond, kus on jube raske üldse midagi teha,» ütles skandaalse Herne 45 maja arendaja Gert Roosaar eelmisel suvel. Mäletate – liiga kõrge, liiga lai ja liiga pikk, ja kuidas linnavõim esiti skandaalselt abitult kuude viisi selle hoone ehituse edenemist pealt vaatas. Oluline osa skandaali paisumisel oli arendaja arrogantsusel.
Sellele Herne tänava majale, madalamaks ja väiksemaks lõigatule, otsustas linn kasutusloa anda läinud teisipäeval, samal päeval, kui hakkas tuure üles võtma uus Supilinna majaehitusskandaal Oa tänavas.
Tartu Postimees on juba kirjutanud, kuidas uue kortermaja ehitaja pani tellingud luba küsimata naabrite aeda Herne 21 krundil, sest maja kerkib krundi piirile, saagis maha kreegipuu ja hekikuuski ning kuidas selle tõttu paisus tüli.
Herne 21 majas elav Aet Rebane ütles, et tellingutega ja puude saagimisega oleks nad ehk leppinudki, kui arendaja Marko Perv ei oleks käitunud ülbelt ja üleolevalt. Kuid nüüd on arendaja arrogantsuse tõttu ja ühe hoogsalt kirjutatud blogipostituse abiga jõudnud Oa tänava majaehitus luubi alla. Küsitavusi on mitu.
Tule eile meile
Alustagem sellest, et kui Herne 21 omanik Kadri Rebane oli aastavahetusel Soomest kodumaal käimas, ei jõudnud ta ära imestada, et aia taga töötavad buldooserid, aga talle polnud keegi midagi öelnud.
Veebruaris ütles tütar Aet talle, et saabunud on tule-eile-meile-kiri. Selle järgi oleks Kadri pidanud eelmisel päeval andma linnale seisukoha Oa 10b krundile plaanitava kortermaja projekti kohta. Kiri jõudis kohale 8. veebruaril, viimane kirjas nimetatud tähtaeg seisukoha andmiseks oli 7. veebruar.
Kiri oli koostatud nädal varem ja linnavõimud tegelevad nüüd selgitamisega, kas nii lühikesed tähtajad on tavaline praktika või on see erandlik. Nii või teisiti leiab abilinnapea Raimond Tamm aga, et see tähtaeg on liiga lühike ja pole õige, et jäi välja selgitamata naabri seisukoht või see, kas ta üldse kirja kätte sai.
«Selline praktika ei ole see, mida saaks kaasamisel tõhusaks pidada. Peaks olema vähemalt kaks nädalat, siis on aega kujundada oma seisukoht,» ütles Tamm. «Edaspidi soovime muuta praktikat, et vaikimine tähendab nõusolekut.»
Kas nii lühikesed tähtajad on erandlikud või tavalised, muutub oluliseks valguses, et Marko Perv ning arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja Karin Raid on vend ja õde.
Kahjuks ja praegusel juhul ka õnneks, nagu Tamm nentis, on sama lühikest tähtaega määratud varemgi. Tamm tõi näiteks Herne 63a maja ja linna sisekontrolör Raivo Bachmann lisas veel näidetele Tähe 98 mänguväljaku. Enamasti on tähtaeg pikem, kaks nädalat.
Bachmann ütles, et küsimusi tekitava tähtajaga kirja koostas arhitektuuri ja ehituse osakonna vanemspetsialist Ivar Lõbu. Miks läks kirjale lühem tähtaeg, Lõbu öelda ei osanud, põhjendades, et möödas on mitu kuud ja kirju palju. Ka Bachmann ütles, et ei saanud lühema tähtaja määramise kohta selget vastust.
Segadust külvab tähtaegade problemaatikas veel see, et Oa 10b krundile ehitusloa andmine oli linnavalitsuse päevakorras juba 5. veebruaril. Selgitus, mille andis abilinnapea Tamm, algab sellest, et garaažikompleksist rekonstrueeriti ja laiendati kaks kortermaja, millele linn 19. veebruari istungil andis aadressid Oa 10b ja 10c.
«Oa 10b krundile väljastatud projekteerimistingimustes on kirjas, et projekt tuleb kooskõlastada naaberkruntide omanikega, kui ehitustegevus mõjutab nende ehitusõigust (halvenevad valgustingimused või krundi piirile ehitatakse lähemale kui neli meetrit, millest tulenevad tuleohutusalased ehituslikud piirangud),» vastas Tamm kirjalikult. «Kuna Oa 10b hoone puhul ehitustegevus Herne 21 ehitusõigust ei mõjuta, ei olnud ka sel juhul ehitusloa väljastamise eelduseks projekti kooskõlastamine Herne 21 omanikuga. Oa 10c projekti puhul oli muidugi kooskõlastamise vajadus Herne 21 omanikuga ilmne.»
Linnavalitsus andis korralduse Oa 10c majale ehitusloa andmiseks 19. veebruaril, arhitektuuri ja ehituse osakond andis selle välja 22. veebruaril, väljastas Toivo Talving.
Ent kortermajaks rekonstrueeritav garaaž külgnes ju Herne 21 krundiga ja uute aadresside andmine polnud veel toimunud?
Bachmann ütles, et tehniliselt võttes pidanuks tema meelest naabrite kooskõlastus olema juba enne 5. veebruaril ehitusloa andmist.
Eksitus või vale?
Järgmine küsimus on, kuidas andis linn välja ehitusloa naabri kooskõlastuseta, kui on projekteerimistingimustes sõnaselgelt öelnud, et projekt tuleb naabritega kooskõlastada.
«Aus vastus on, et linnavalitsus saab langetada otsuseid lähtuvalt infost, mis on talle edastatud,» rääkis Tamm. «Kõnealusel juhul edastati info, et kooskõlastus on olemas, mis oli eksitav.» Lause, et naabritelt on kooskõlastus saadud, on siinkohal iseenesest korrektne, sest näiteks Tartu Ülikoolilt on see saadud. Küsimus on, et paraku mitte kõigilt naabritelt.
Tamm selgitas, et istungil ehitusloa andmist otsustades ei vaata linnavalitsus ehitusprojekte läbi. Päevakorrapunkti ettekandja tutvustab lähemalt üksnes neid projekte, mis kalduvad kõrvale projekteerimistingimustest või detailplaneeringust – linnavalitsusel on kaalutlusõigus.
Halba varju heidab see, et päevakorrapunkti ettekandja oli istungil Karin Raid, kerkinud küsimustele oleks tulnud vastata temal, kuid Tamm mäletab, et küsimusi ei olnud.
Tamm sõnas, et tal on Raidile see etteheide küll, et kui arutatav punkt puudutab lähedalt seotud isikuid, peaks linnavalitsus või valdkonda juhtiv abilinnapea olema sellest teadlik. Praegu ei olnud.
Aga volikogu sõna?
Veel üks suur küsimus on, miks ikkagi ei koostatud Oa 10b krundil kortermajade ehitamiseks detailplaneeringut.
Jättes kõrvale humoorikad arutelud, kas üht mullas lebavat garaažitellist saab seaduse tähenduses rekonstrueerida ja laiendada kaheks kortermajaks (juriidiliste selgituste järgi saab, detailplaneering pole vältimatult vajalik) ja kas arvutused laiendamise protsendi kohta on õiged (linnaehitusjärelevalve juhi Andres Ainti sõnul jääb see alla 33 protsendi), on veel üks põhjus küsida, kas oli korrektne määrata ehitusõigus detailplaneeringut koostamata.
Aktiivne linnakodanik Kalle Kulbok juhtis tähelepanu, et vastuolu kehtiva Supilinna üldplaneeringuga on ilmne, sest Oa 10c maja kerkib kohta, mis on ette nähtud Porgandi tänava rajamiseks.
Asjaolul, et linn seda tänavat enam sellesse kohta rajada ei plaani, ei ole õiguslikult mingit tähendust.
Kas sellise hoone ehitamine on vastuolus Supilinna üldplaneeringuga? «Jah, on,» vastas planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku. Kuigi koostatavas Supilinna üldplaneeringus enam Porgandi tänavat ette ei nähta ja seega hoone võiks Herne 21 krundile olla kokkuleppe korral lähemal, ei tähenda see, et praegu ei peaks lähtuma veel kehtivast linnaosa üldplaneeringust.
Siit tuleb järeldada, et garaažist kortermaja ehitamiseks oleks olnud vaja teha detailplaneering ja kuna see on üldplaneeringut muutev, ei saa mööda volikogust.
Reede hommikul ei olnud Tamme tähelepanu sellele aspektile veel juhitud ja ta põhjendas detailplaneeringu koostamisest loobumist nii: «Linnavalitsus ehitusõiguse määrajana peab lähtuma, et toimingud oleksid efektiivsed ja teistele pooltele soodsad. Kui seadus annab võimaluse saada vastuseid kiiremini, siis linnavalitsus on sellest lähtunud.»
Reede õhtul imestas ta, miks Ranniku pole juhtinud tähelepanu detailplaneeringu koostamise vältimatusele.
Mis edasi?
Neljapäeval hakkas linnavalitsus kaaluma ehitusloa peatamist, kuid Tamme sõnul oleneb palju sellest, kuidas arendajal lähevad kõnelused naabritega. Linnasekretär Jüri Mölder tõdes, et juhtumi kohta selgub järjest uusi detaile.
Kadri Rebane ütles, et ta veel kaalub järgmisi samme. Herne 21 maja on tema kodu olnud üle 50 aasta. Lisaks uuele kortermajale on tema mure, et tema kvartalisisemuses oleva maja kõrvalt tahetakse läbi ehitada tänav. «Ma ei taha läbikäiguhoovi,» sõnas ta.
Aet Rebane saatis kirja, et talle on nüüd pakutud ühte korterit uues kortermajas, aga ta ei kavatse seda vastu võtta.
See juhtum näitab, et Supilinnas on kohutavalt keeruline midagi teha, kui naabritega ei arvestata. Ja kui naabritega ei arvesta, võib päevavalgele tulla mõndagi ootamatut.
«Juhtumid, mis aitavad süsteemi korrastada, on väga väärtuslikud,» püüdis positiivset külge leida Raimond Tamm.