Võitmiseks peab sekretär õigesti reageerima

Katri Randmaa Pärnumaa kutsehariduskeskusest oli kutsemeisterlikkuse võistlusel raskes olukorras: näitleja Andres Oja mängis oma Veerat otsima tulnud segaduses vanameest, keda tabas sekretäriga rääkides tõsine terviserike. Foto: Kristjan Teedema

Mida hakata peale lobapidamatuse all kannatava müügimehega, vanainimesega, kes su laua juures minestab, või tülika telereporteriga? Ja seda kõike ajal, kui sul on vaja ülemusele kiiresti protokoll koostada.

Eilsel kutsemeisterlikkuse võistlusel «Tippsekretär» pidid tulevased juhiabid rinda pistma just selliste keeruliste olukordadega ning mõistagi tegema seda viisakalt, professionaalselt ja viie minuti jooksul.

Võistlejatest pingelisem võis olukord olla vaid näitleja Andres Ojale, kes pidi korraldajate etteantud lugude põhjal improviseerima 22 rolli. Nende ainus ühine joon oli järjekindel soov sekretäriga suhelda.

Töö muutub

Tallinna majanduskoolist võistlusele tulnud peatsed sekretärid rääkisid, et varasemateks ülesanneteks sai vähemalt õppida, kuid rollimänguks oli pea võimatu valmistuda. «Kes teab, mida see näitleja teeb,» muigas võistleja Krislin Malm.

Enne lõunat tuli lahendada kuivi ülesandeid. Teise kursuse sekretäridele, kes teevad praegu praktikat ja lõpetavad kohe kooli, ei olnud seal midagi ületamatut ega keerulist: oma kooli tutvustus, teooriatest dokumendihalduse ja paljude muude küsimustega sekretäritöö kohta ning lihtsa vastuskirja vormistamine.

Sekretäridelt nõutakse ka väga head eesti keele oskust ning selleks tuli ette antud tekstis vead parandada, mis on tunduvalt raskem, kui laused ise algusest peale õigesti kirjutada. «Loodetavasti ei parandanud ma üle,» oli Kristiina Traumann pisut närviline.

Praegu on tüdrukud praktikal, aga kuna kool on lõppemas, otsivad nad juba päris töökohti.

Majanduskriisist ei pääsenud ka sekretärid ning alles hiljuti käis ajakirjandusest läbi uudis, et firmades on neid ametikohti viimastel aastatel tunduvalt kärbitud. Malm rääkis, et kui ta on töökuulutusi vaadanud, otsitakse ikka sekretäri-büroojuhti või sekretäri-personalijuhti, ühelt inimeselt oodatakse aina enam.

See tähendab, et sekretärid peavad olema järjest laiema haardega, teadma aina rohkem ja olema üha mitmekesisemalt haritud. Karin Tiirak lisas, et tegelikult saavadki nad koos sekretärioskustega koolist kaasa ka spetsialiseerumise ja see peaks lihtsustama tööleidmist.

Aga kas sekretäridele koolis ikka kohvikeetmist õpetatakse? «Kusjuures sellest ei olegi räägitud,» jäid tüdrukud mõttesse. «Kohvi serveerimist ja laua katmist on küll õpetatud,» rääkis Malm. Kuna suuremas osas ettevõtetes on tänapäeval kohviautomaadid, ei näinud nad selles suurt puudujääki.

Tase paraneb

Võistluse hindamiskomisjoni juht, Eesti Juhi Abi Ühingu president Riina Järve-Tammiste rääkis, et iga aastaga on hindamine järjest raskem, sest võistlejad on aina tugevamad.

Teoreetilise osa eest oli lihtne punkte jagada, kuid rollimängu puhul ei saanud kindlaid kriteeriume määrata ja hinnata tuli üldmuljet – kuidas võistleja tuli toime ootamatustega. Üldiselt arvas ta, et kõik osalejad võiksid kasvõi homme erialasele tööle asuda ja saaksid probleemideta hakkama.

Mis puudutab tööandjate nõudmiste muutumist, siis rääkis Järve-Tammiste, et sekretäriteadmisi läheb alati vaja. «See töö ei kao kuhugi,» kinnitas ta.

Võistlusel osales 22 tulevast sekretäri Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolist, Pärnumaa kutsehariduskeskusest, Tartu kutsehariduskeskusest, Lääne-Viru rakenduskõrgkoolist ja Tallinna majanduskoolist.

Võitjaks osutus Monika Rogenbaum Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolist.


Kuidas sekretärid võistlevad

• Teoreetiliste teadmiste test (hinnatakse dokumendihaldust, protokolli ja etiketti, kultuuri ja sekretäritööd).

• Arvutikiri (hinnatakse dokumendi vormistamist).

• Käsikirja toimetamine (hinnatakse eesti keele oskust).

• Dokumenditöö ja situatsioonülesande lahendamine (rollimäng).