Hapnikupuudus lämmatas järvedes massiliselt kalu

Kaua jääkaane all olnud järved hakkavad lõpuks lahti sulama, kuid kevadine vaatepilt võib olla kõike muud kui meeldiv.

Kambja järve ääres jalutajale toob tuul ninna roiskumislehka. Kaldaäärses vees on näha ka haisu põhjus – seal hulbib tuhandeid surnud kalu. Väikestest särgedest kuni kolme-neljakiloste haugideni välja. Järv jäi talvel ummuksisse.

Näha võib isegi hukkunud kokri, kes peaksid hapnikuvaegust taluma palju paremini. Sellest võib järeldada, et päris suur osa veekogu kalastikust on hukka saanud.

«Mõtlesin, et siin polegi haugi,» ütles eile murelikul ilmel mitmekiloseid surnud havipurikaid silmitsenud kohalik elanik Aivar Lepik. «Sügisel käisin spinningut pildumas, kuid ei saanud ühtegi.»

Eriti palju näeb korjuseid järve lõunapoolses servas, kus veekogusse suubub truubi kaudu värskemat vett. Väiksematest surnud kaladest on järve katvasse püdelasse jäässe moodustunud lausa valged laigud.

Ummuksisse jäävad rohkem madalamad toitainerohked järved, ütles keskkonnaameti vee-elustiku spetsialist Aimar Rakko. Kambja järve kalastik ei pruugi olla täielikult hävinenud. Surnud kalu söövad palju ka linnud, kährikud ja rebased, mistõttu ei saa praegu suremuse ulatusele hinnangut anda.

Tartu- ja Jõgevamaa järvedest on kõige probleemsem Palamuse vallas asuv Prossa, kus hukkub hulgaliselt kalu iga pikema talve järel. Sel aastal on täheldatud särgede rohkearvulisemat hukkumist peale Kambja järve ka Elvas Verevi järves. Tartu Postimehele on teatatud kalade suremisest ka Haaslava vallas Kriimani järves.

«Alati ei olegi põhjus hapnikupuuduses, kalu võivad tappa ka biomassi lagunemisel tekkivad mürgised gaasid. Süsihappegaas ja väävelvesinik on kaladele väga ohtlikud,» selgitas Rakko.

Särjed ja havid on hapnikunõudlikud kalad ja surevad rasketes oludes esimesena.

Rahvatarkus ütleb, et vee hapnikuga rikastamiseks tasub talvel puurida jäässe auke. Sellest pole siiski suuremat kasu, sest pool meetrit august kaugemal võib vee hapnikusisaldus olla ikka null, rääkis Rakko. Hapnik lihtsalt ei lahustu külmas vees nii hästi. Kaladeni, kes talvituvad veekogu põhjas, hapnikurikkam vesi ei jõua.

Tolku võib õhutamisest olla üksnes siis, kui saab vee mingi moodusega ringlema panna. Näiteks on kalakasvandustes paigaldatud sobivad seadmed.