Just hiljuti tunnistas ka peaminister Andrus Ansip riigikogu infotunnis, et Eesti Energia on suhelnud kritiseerijatega ründavalt ja enesekeskselt.
Nüüd näeme oma silmaga, kuidas aastataguste hindadega võrreldes andis eluasemekulude kasv pea poole ja sellest koguni kaks kolmandikku tulenes elektri hinna 30-protsendisest hüppest. Nii et elekter juhib juba mitmendat kuud konkurentsitult hinnatõusu.
Kõige jõukamatele ei ole see probleem, need pered maksavad elektri eest umbes kolm protsenti pere eelarvest. Aga vaesemad on sunnitud maksma ligi 10 protsenti ja seda on palju, sest elekter ei ole luksus-, vaid ikkagi esmatarbekaup, milleta läbi ei saa. Kui nii edasi läheb, hakkame taas pesu kausis pesema ning riputame toidukraami võrguga välisaknale.
Kuidas saab kohaletoimetamise tasu olla kõrgem elektri hinnast? Miks ei avalikustata hinnakujunemise mehhanismi tagamaid? Minister Juhan Parts ütleb, et see on firma ärisaladus. Kuid Eesti Energia osutab meile ju avalikku teenust ja me peaksime saama selle kohta infot avaliku teabena nii, nagu on andmed täiesti avalikud naaberriikides.
Meile öeldakse küll, et võrgutasud lähevad elektriliinidesse investeeringuteks, aga kui suured need summad on ja kuhu täpselt raha pannakse, ei avaldata. Eks sellepärast, et võrgutasudest on tehtud kasumi teenimise allikas. Elering teenis mullu rekordilise kasumi. Ettevõtte juhi Taavi Veskimäe sõnul olid tulemused üle aastate parimad.
Põhiline küsimus ongi, milline on selle kasumi hind kodutarbijale ja kui suur osa sellest läheb Eesti varustuskindluse suurendamiseks. Igal juhul ei saa seda olla palju, sest iga keskmisegi tormiga näeme, kuivõrd haavatavad on meil ühendusvõrgud. Pealegi, miks ülisuured investeeringud tehakse just elektrituru avanemise aastal, kui elektri põhitariifi hinnatõus on niigi suur?