Marika Tuus-Laul: elektrilöök rahvale

Foto: TPM

Kui ma umbes aasta eest kirjutasin Tartu Postimehes ees ootava elektrihinna tõusu tegelikest tagamaadest ja mõjudest, ärritus Eesti Energia juhtkond sedavõrd, et asus minu isikut ründama. Nüüd, aasta hiljem, võime tõdeda, et nii minu kui ka paljude teiste kriitikanooled osutusid tabavaiks või olid isegi liialt leebed.

Just hiljuti tunnistas ka peaminister Andrus Ansip riigikogu infotunnis, et Eesti Energia on suhelnud kritiseerijatega ründavalt ja enesekeskselt.

Salastatud võrgutasud

Nüüd näeme oma silmaga, kuidas aastataguste hindadega võrreldes andis eluasemekulude kasv pea poole ja sellest koguni kaks kolmandikku tulenes elektri hinna 30-protsendisest hüppest. Nii et elekter juhib juba mitmendat kuud konkurentsitult hinnatõusu.

Kõige jõukamatele ei ole see probleem, need pered maksavad elektri eest umbes kolm protsenti pere eelarvest. Aga vaesemad on sunnitud maksma ligi 10 protsenti ja seda on palju, sest elekter ei ole luksus-, vaid ikkagi esmatarbekaup, milleta läbi ei saa. Kui nii edasi läheb, hakkame taas pesu kausis pesema ning riputame toidukraami võrguga välisaknale.

Kuidas saab kohaletoimetamise tasu olla kõrgem elektri hinnast? Miks ei avalikustata hinnakujunemise mehhanismi tagamaid? Minister Juhan Parts ütleb, et see on firma ärisaladus. Kuid Eesti Energia osutab meile ju avalikku teenust ja me peaksime saama selle kohta infot avaliku teabena nii, nagu on andmed täiesti avalikud naaberriikides.

Meile öeldakse küll, et võrgutasud lähevad elektriliinidesse investeeringuteks, aga kui suured need summad on ja kuhu täpselt raha pannakse, ei avaldata. Eks sellepärast, et võrgutasudest on tehtud kasumi teenimise allikas. Elering teenis mullu rekordilise kasumi. Ettevõtte juhi Taavi Veskimäe sõnul olid tulemused üle aastate parimad.

Põhiline küsimus ongi, milline on selle kasumi hind kodutarbijale ja kui suur osa sellest läheb Eesti varustuskindluse suurendamiseks. Igal juhul ei saa seda olla palju, sest iga keskmisegi tormiga näeme, kuivõrd haavatavad on meil ühendusvõrgud. Pealegi, miks ülisuured investeeringud tehakse just elektrituru avanemise aastal, kui elektri põhitariifi hinnatõus on niigi suur?

Palju on räägitud Estlink 2 investeeringuvajadusest ning sellest, et ühenduse valmimisel saabub meie õuele õnn ja elektriturumajandus. Tasub meeles pidada, et olemasolevad (Estlink 1) ja planeeritud välisühendused (Estlink 2) on ühenduste omanike äriprojekt ning ühenduste olemasolu iseenesest ei taga tegelikku energiatootjate konkurentsi ning automaatselt hinnamuutusi koduturul.

Ühendused on tähtsad eelkõige Eesti Energiale ja neid kasutatakse ülejääva energia (Eestis on ainukesena Balti riikides elektrienergia ületootmine) müügiks energiadefitsiidis vaevlevasse Soome Vabariiki. Seega jääb Eesti Energia kauaks dikteerima elektri hinda meie kodudes. Lootus konkurentsiameti tasakaalustavale osale on vaid unistus – nagu senisest praktikast nähtub, on need organisatsioonid kõik ühe puu eri oksad.

Valitsuse kullaauk

Et Weroli tehase kõrvale Jõgevamaale Painkülasse ehitatud koostootmisjaam, kuhu on maetud 43 miljonit eurot ja mis on absoluutselt mõttetu, on Eesti Energia järjekordne äpardunud investeering, tunnistas riigikogu infotunnis ka peaminister Ansip.

«Kõige selle juures maksta Rein Kilgi omanduses olnud Werolile selle vana kuuri eest [endine katlamaja, kuhu jaam ehitati] veel 9 miljonit või mis see summa iganes oli, ei ole minu jaoks kuidagimoodi põhjendatud, aga mina ei ole äriühingu nõukogu liige ega äriühingu juht,» ütles peaminister.

Tekib vaid küsimus, kas Ansip ei olnudki tol korral peaminister, kui neid asju kusagil otsustati.

Kõige selle kõrval ma ei kahtleks, et salapärased võrgutasud on läinud Jordaaniasse kaevanduse rajamiseks. See, et suureks aetud võrgutasudega tehakse kalleid gaasiuuringuid ja et Elering on ka gaasimajandust endale haaramas, on ammu teada. Kuna see kõik vajab omakorda uusi investeeringuid, prognoositakse gaasi hinna võrdsustumist Soome hinnatasemega. Nii et tõeline hinnatõus on meid veel ees ootamas.

Miks on Eesti Energiast ja Eleringist kujundatud kullaauk, kust dividende välja võtta? Selleks aastaks on planeeritud koguni 73,48 miljonit eurot. Ja kui palju miljoneid kavatseb riik anda eelarvest Eesti Energiale vastu omakapitali laiendamiseks?

Lepingu täitmine?

Energia hindade tõusu pidurdamine ei ole ega hakka olema selle valitsuse eesmärk.

Kõrge elektri hind on valitsusparteide poliitiline otsus. Kõigepealt tõstetakse elektriaktsiis Euroopa miinimumnõudest ligi viis korda kõrgemaks ja siis pannakse sellele otsa veel käibemaks – eks nii need kõrged hinnad kujune. Võrgutasud, elektriaktsiis, käibemaks ja taastuvenergia tasu moodustavad ju kaks kolmandikku elektri hinnast, elekter ise vaid kolmandiku.

Kuid rahvas ei peaks kõigega nõustuma. Rahvakogul inimeste elulistest muredest küll ei räägitud, teemad suunati põhiliselt riigikokku pääsemise küsimustele. Kuid rahva käes on jõud. Meenutame, et hiljuti kukutasid bulgaarlased elektri hinna tõttu koguni valitsuse.

Ega meilgi vaikita. Muusik Emil Rutiku kogub kodanikualgatuse korras allkirju elektri hinna tõusu vastu. Tallinnas korraldasid protestijad tõrvikutega rongkäigu.

Tartuski on inimesed elektri hinna tõusu vastu Raekoja platsil meelsust välja näidanud. Tasub valitsusele veel kord meenutada, et enne valimisi lubati elektri, kütte ja vee hinda alandada kuni poole võrra.

Kas see ongi lepingu täitmine IRLi moodi?