Tudengid nuputavad teenuseid eakatele

Gintaré Sabodnikaite, Povilas Beseckas (vasakul) ja Danel Jantra usuvad, et tervishoiukõrgkoolis teoksil koostööprojekti tulemusena suudavad tervishoiutöötajad ja turisminduse spetsialistid tulevikus pakkuda eeskätt eakatele mõeldud teenuseid. Foto: Kristjan Teedema

Eakatele teenuste pakkumine on äri, mille järele on Euroopas üha suurenev nõudlus. Just sellist äriprojekti paneb tervishoiukõrgkoolis kokku mõnikümmend rahvusvahelist tudengit.

Eurostati rahvastikuprognoosi kohaselt elavad eesti mehed 2060. aastal keskmiselt pea 82-aastaseks ning naised 88-aastaseks. Uuringute kohaselt on selleks ajaks ligi neljandik rahvastikust vanurid. Samasugust tulevikku on ette näha pea kõigis Euroopa riikides.  

Tartu tervishoiukõrgkoolis on viimase pooleteise nädala jooksul koos istunud mõnikümmend tudengit ja õppejõudu viiest Euroopa riigist ning arutanud, kuidas elukvaliteet ka vanaduspõlves hea hoida.

Külla hooldekodusse

Alustuseks viidi kõik tudengid tutvuma eakate inimeste elamistingimustega Uderna hooldekodus, Tõrva Kodus ning Villa Benitas Harjumaal. Üks korraldajaist Danel Jantra tervishoiukõrgkoolist rääkis, et tudengite kinnitusel on siinsete vanurite elamistingimused hooldekodudes üsna samasugused kui Leedu, Poola, Tšehhi ja Kreeka hooldekodudes.

Muidugi on erinevusi eakate sissetulekus ja ajas, kui jäädakse pensionile. Kreekas on keskmine pension tunduvalt suurem kui teistes mainitud riikides, 1858,4 eurot. Tšehhis jäädakse aga vanaduspensionile 71-aastasena.

Kuigi hooldekoduga seostuvad sageli pigem pildid lamavatest õendushooldust vajavatest vanuritest, on suurem osa eakatest siiski elujõulised ning sooviksid samasuguseid teenuseid mis nooremad inimesed.

Projekti Leedu eestvedaja, Kaunase rakendusteaduste ülikooli projektikoordineerija Povilas Beseckas rääkis, et ka eakad soovivad, et keegi neil juukseid lõikaks, maniküüri-pediküüri ja massaaži teeks ning aitaks tulla toime kodutööde ja muu igapäevasega. Beseckase sõnul on kõige suurem vajadus elementaarse suhtlemise ja seltskondliku tegevuse järele.  

Hoolduse, õenduse ja füsioteraapia spetsialistid hoolitsevad eakate eest iga päev, kuid enamasti ei ole terviklikult läbi mõeldud, kuidas teha koostööd ning kuidas seda äriplaanis rakendada.

Turisminduse spetsialistid ei tegele küll eakatega, kuid teavad, mis sorti turism võiks pakkuda huvi vanemaealistele, samuti on neil suuremad teadmised ärindusest. Just selliste teadmiste sulatusahi ongi Beseckase kinnitusel tervishoiukõrgkoolis teoksil olev viie riigi koostööprojekt Welltour II.

Vananemine kodus

Projektis juba teist aastat osalenud tudengineiu Gintaré Sabodnikaite õpib turismindust, kuid siinsetes hooldekodudes käies märkas ta võimalusi, kuidas ainuüksi sisekujunduses muuta väikeste elementidega olustikku kodusemaks.

Kodust keskkonda ning võimalust kodus olla rõhutasid ka Povilas Beseckas ja Danel Jantra, kes mõlemad näevad end vanaduspõlves kodus elamas. Beseckas lisas, et kodus elavatele eakatele mitmesuguste teenuste pakkumine on samuti üks äriidee, millel on pealegi aastatega üha kasvav turg.

Reedeks valmivad viie riigi füsioterapeutide, tervishoiutöötajate ja turisminduse edendajate koostöös äriprojektid, mille võiks tulevikus ellu viia. Kui neid ka päris äriks kasutada ei saa, ärgitavad need vähemalt mõtlema eakate klientide vajadusi arvestavate ettevõtete loomisele.

Vanadusest arvudes

• Statistikaameti andmetel oli 2011. aastal oodatav eluiga sünnimomendil 76,3 aastat.

• Naiste oodatav eluiga on meeste omast üheksa aastat ja 11 kuud pikem.

• Alutaguse hoolekeskuses sõltub koha hind teenusest, mida sealne elanik vajab igapäevaseks toimetulekuks. Hind jääb vahemikku 460–800 eurot kuus.

• Uderna hooldekodus maksab koht 511,29 eurot kuus.

• Tõrva hooldekodus maksab ööpäevaringne erihooldusteenus peremajas 382 eurot kuus.

• Eesti keskmine vanaduspension 2012. aastal oli 312,9 eurot kuus.