Mida te lähete Euroopa Parlamenti tegema?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Heljo Pikhof, Sotsiaaldemokraatlik Erakond:
Eestile on kõigiti hea, kui sotsiaaldemokraadid saadavad ka järgmisse Euroopa Parlamendi koosseisu hästi tugeva esinduse. Otsustatakse ju olulisimad asjad kahes suures fraktsioonis, just sotsiaaldemokraatide ja konservatiivide seas. Tahan seista selle eest, et sotside töörühm ei võtaks tähtsates küsimustes seisukohti, mis on vastu Eesti huvidele – olgu nendeks siis tööhõive- ja sotsiaalprobleemid või miks ka mitte keskkonnakaitse, näiteks Läänemere kaitsmine Nord Streami gaasitoru kontekstis.
Euroopa Parlament on hea foorum, kus erinevaid positsioone tutvustada, läbi ja selgeks vaielda. Seega tuleb osaleda ka laiemates diskussioonides. Eurosaadiku töö seisneb suurelt jaolt tema veenmisoskuses.
Lootust lisab teadmine, et europarlamendis on vähem poliitiliste jõudude vastandumist ja rohkem tahet leida ühisosa kui meie oma riigikogus. Et Eesti – ja teiste uute riikide – huve, kasvõi ajalootõlgendust annab kaitsta küll, näitab totalitaarsete režiimide kuritegude hukkamõist ja 23. augusti kuulutamine natsismi ja stalinismi ohvrite mälestuspäevaks.
Nagu meil, nii ka mujal kardavad inimesed majanduslanguses kaotada töö, pelgavad homset päeva. Euroopa sotsid on seisukohal, et iga viimase kui valdkonna arendamisel tuleb lähtuda inimesest. Ühiselt peame soodustama töökohtade loomist sektorites, mis vastavad paremini kiiretele kliima- ja rahvastikumuutustele: taastuvenergia tootmises, teadusmahuka tehnoloogia valdkonnas.
Kui tegutseme inimest väärtustades ja ettenägelikult, saame ka majanduslangusest välja. Tööhõive taastudes-kasvades tuleb vananeva rahvastikuga Euroopa paremini toime (au)kohusega hoolitseda oma eakate eest.
Muutuvad olud nõuavad uusi lahendusi. Et Eesti hääl selles protsessis veenvalt kõlaks, peab meie esindaja olema oma alal pädev inimene. Murphy üldtuntud reegel kuulutab, et eksperdiks saab siis, kui mõni asi on su töölaual seisnud paarkümmend minutit. Mina olen töö- ja sotsiaalpoliitikaga tegelenud paarkümmend aastat – Tartu tervishoiutöötajate ametiühingut vedades, sotsiaalministri nõunikuna ja nüüd siis riigikogu sotsiaalkomisjonis. Seega peaks teadmisi piisama.
Peep Mardiste, Erakond Eestimaa Rohelised:
Lühidalt – lähen Euroopa Parlamenti viima ja kaitsma mulle loomuomast rohelist maailmavaadet ja tugevdama sealset roheliste fraktsiooni.
Erinevalt paljudest teistest poliitilistest gruppidest on rohelised europarlamendis väga ühtsed ja oma tänase 43 liikmega on rohelised hääletustel sageli otsustavaks kaalukeeleks.
Praegu pole europarlamendi roheliste fraktsioonis veel ühtegi saadikut uutest liikmesriikidest ja siinseid esindajaid oodatakse pikisilmi.
Olen töötanud poolteist aastat Euroopa Parlamendis nõunikuna. Tunnen selle asutuse omapärasid ja telgitaguseid, ma ei vaja sisseelamise aastaid. Rahvusvahelised läbirääkimised ja koostöö keskkonnakaitse valdkonnas on olnud viimased 15 aastat minu igapäevase töö osaks, multikultuurne töökeskkond pole mulle võõras.
Tunnen roheliste fraktsiooni Euroopa Parlamendis ja jagan nende maailmavaadet. Inglise keelt valdan vabalt, lisaks prantsuse ja saksa keele algtõdesid.
Nägin Euroopa Parlamendis nõunikuna töötades saadiku tööd piisavalt lähedalt, et endale aru anda: enam kui 700-liikmelises parlamendis on üksiku saadiku võimalused «oma asja» ajada piiratud. Kõige lihtsam on oma seisukohti ja ideid kaitsta, tehes neist kogu fraktsioonile olulised teemad.
Roheliste fraktsioon oma tänase 43 liikmega on hoomatav ja mulle tuttav ning siin ei peaks raskusi tekkima. Väga palju sõltub sellest, millises komisjonis ma saadikuna tööle hakkaksin. Mulle enim huvi pakkuvad oleksid ehk keskkonna-, energia-, arengukoostöö- ja regionaalarengu komisjon. Konkreetsed eesmärgid saab alles siis seada, kui põhikomisjon teada.
Soovin kaasa rääkida Euroopa uue, rohelise majanduse alustalade kehtestamisel. Loodusressursse ei jätku väga kauaks ja praegune kriis on hea hetk hakata panustama ja töökohti looma rohelistes sektorites: energiasääst, taastuvad energiaallikad, ressursisäästlikud tehnoloogiad.
Õnneks on peale roheliste hakanud rohelisest majandusest rääkima ka Euroopa Komisjoni president, Briti peaminister, USA president ja ÜRO peasekretär.
Hannes Astok, Reformierakond:
Euroopa Parlament võib eemalt vaadatuna jätta mulje millestki suurest ja hoomamatust. Just nagu elevant seotud silmadega inimesele – katsud, aga aru ei saa. Kuid ka vastus küsimusele peitub vanas heas elevandiga seotud naljas. Kuidas süüa elevanti – ikka viil viilu järel!
Töö käib Euroopa Parlamendis sarnaselt riigikoguga, kus sisulise töö teevad ära komisjonid. Tuleb osata leida kokkuleppeid ja kompromisse komisjonis, sest lisaks oma poliitilistele vaadetele on igal europarlamendi saadikul ka vastutus oma maa hea käekäigu eest. Nagu on Siim Kallas rõhutanud, nõuab töö Euroopas head erinevate kultuuride, kommete ja ajaloo mõistmist, et saavutada kõigile sobivaid ja Euroopat kui tervikut edasi viivaid kokkuleppeid.
Kolmele Euroopa olevikku ja tulevikku puudutavale teemale tahan oma tähelepanu keskendada.
Esiteks Euroopa ühtse energiapoliitika kujundamine. See on ainus võimalus tagada kõigile eurooplastele turvaline energiavarustus ja kõigile liikmesmaadele võrdsed tingimused. Oluline on see ka Euroopa poliitilise ühtsuse seisukohalt, sest tülitsevad Euroopa riigid on kerge suutäis neile riikidele, kes tahavad energia kaudu maailma valitseda.
Teiseks peab jätkuma Euroopa Liidu laienemine. Me ei tohi Eestis võtta mugavat seisukohta, et meie oleme liidus sees ja muud oodaku. Kandidaatidel peab olema võimalus läbipaistvate kriteeriumide ja kindla ajakavaga liikmelisust saavutada. Euroopa ukse taga vindumine ning piiratud liikumisvõimalused tekitavad viha ja närvilisust, mis kokkuvõttes viib poliitilise ebastabiilsuseni. Ühinemise lootus on aga ka senised krõllivad naabrid kenasti koos töötama pannud, nagu on hästi näha näiteks endise Jugoslaavia riikides.
Kolmandaks peame suutma majanduskriisi ära kasutada selleks, et toimuks lõplik murrang teadmistepõhisesse suunda. Mitmed riigid püüavad majandust elavdada traditsioonilisele tootmisele peale makstes, mis tegelikult viib veel sügavamasse kriisi, sest tõhusus ja tootlikkus ei parane. Esimesi tarku samme on siiski märgata. Eestis on kiire interneti kättesaadavus igapäevane, ja hiljuti taipas ka EL, et maapiirkondade majanduse elavdamise olulisim meede on maal kiire interneti kättesaadavus.
Annan endale aru, et Euroopa parlamendi liikmena tuleb keskenduda ühele neist teemadest. Millisele, sõltub kujunevast tööjaotusest.
Kuid viie aasta pärast peavad tulemused olema nähtavad – ühtne energiapoliitika, laienemisvalmis Euroopa Liit ja elavnenud moodne majandus.