Kiige püstitamisega on tuli takus

Pühapäeval läks vaja maasturit ja 30 inimest, et kiigepuu püsti tõsta. Eile hakkasid supilinlased kinnitama kiigeteljele aisasid ning enne laupäeva tuleb teha ka kiikujatele jalgealune raam. Foto: Kristjan Teedema

Supilinna päevad on tasapisi juba käima läinud, kuid peoplatsi uusim atraktsioon – külakiik – vajab veel hulga töötunde. Laupäeval peab aga kiikuda saama, sest nii on kirjas festivali kavas.

Kiige ehitamist juhendab supilinlane Tarmo Lillo, kes püstitas paari aasta eest rahvatantsijate abiga oma esimese kiige Mäksa vallas asuva Äärekopli talu maadele.

Vanu Supilinna fotosid sirvides märkas ta neil samuti kiike ning festivali korralduskomiteele välja käidud mõte võeti soojalt vastu. Tööks vajaliku raha, materjalid ja linnavalitsuse loa hankis juba Supilinna seltsi esimees Mart Hiob.

Kevadel lasid supilinlased saeveskis koorida värskeid palke, et need saaksid enne ehituses kasutamist natuke kuivada. Palgid võõbati üle loodusliku puidukrundi ja männiõliga. Maa sisse minevad osad immutati tõrvaga.

Üle võlli ei saa

Pühapäeval kutsus Lillo Oa ja Kartuli tänava nurgal paiknevale peoplatsile kokku kõiki, kes vähegi tulla saaksid. Inimesi kogunes umbes 30. Lisaks inimrammule kulusid ära kohale toodud maasturi hobujõud ning üheskoos lükati kiigepuu püsti.

Umbes pooleteise meetri sügavuste aukude kaevamine kujunes tunduvalt raskemaks, kui esialgu arvati. Maa seest tuli peale mulla ja kivide välja prahti ja asfaltbituumenit, kirjeldas Lillo.

Nüüd on vaja paika seada veel postide külgmised toed, võllile tuleb külge monteerida sepistatud vitsad, mille külge omakorda kinnituvad aisad. Viimased hakkavad kandma raami, millel kiikujad seisavad.

Kiige eripäraks on, et poste ühendab ülevalt jäme palk. «Seda selleks, et ei saaks üle võlli kiikuda,» selgitas Lillo. Konstruktsiooni hoiavad koos ka maa-alused palgid.

Ohutust silmas pidades tuleb kiik pisut kõrgem. Kui keegi peaks sellelt pudenema, pääseb ta suure inertsiga pendeldava konstruktsiooni eest eemale, mitte ei jää alla lõksu. Tulevikus on plaan ehitada kiige ümber ka ohutuspiire. Enne festivali pole selleks aega.

Ühes teiste puitdetailidega panid korraldajad platsile püsti statsionaarse lipuvarda. Varem kinnitati linnaosa trikoloor lava külge, nüüd on sellel oma väärikas koht. Laupäevaks saab paika ka päikesekell.

Platsipeo programm on tänavu pere- ja lastekeskne, kinnitas Supilinna päevade projektijuht Kadri Haamer.

Lastele mitmeid mänge

Erisugustes töötubades saavad kätt proovida noored ja vanad. Lastele on nii sportlikke kui seikluslikke mänge. Kavas on populaarseks saanud täika ning soovijaid sõidutab Emajõel lodi.

Muusikavalikult on programm muutunud märksa rahvapärasemaks ja kammerlikumaks ning rokist öeldi lahti. «Karvaseid õllesõpru tänavune programm väga ei soosi,» tõdes Haamer.

Pidu ise lõpeb õhtul varem – kell kümme. Kel jaksu kauem pidutseda, saab seda teha jätkupeol Genklubis.

Supilinna päevad

• Kuue päeva pikkuseks kasvanud festival algas eile Supilinna mälestustest rääkiva õhtuga Tartu Uues Teatris.

• Lisaks on kavas juba tuttavad üritused, nagu neljapäevane linnaosa koristuspäev, reedene supijagamine Raekoja platsil ning hilisem ekskursioon linnajaos, laupäevane rongkäik ja platsipäev koos esinejate, töötubade ja laadaga ning pühapäevane avatud hoovide päev.

Allikas: Supilinna Selts