Plagieerimist soosib info kättesaadavus

Maaülikooli õppeprorektori Paavo Kaimre ees laual on paks pakk pabereid, viimase plagiaadijuhtumi komisjoni töö aruandlus. Foto: Kristjan Teedema

Läinud nädalal teatas maaülikool otsusest kuulutada Andres Menindi doktoritöö plagiaadiks. Ühes sellega tühistati kaitsmiskomisjoni otsus, millega anti Menindile filosoofiadoktori kraad. Tartu Postimees uuris maaülikooli õppeprorektorilt Paavo Kaimrelt, millise kontrolli läbib teadustöö enne kaitsmist ning kuidas siiski on võimalik kontrollsõelast plagiaadiga läbi pääseda. 

Millised etapid läbib doktoritöö enne kaitsmist?

Enne seda, kui doktorant tunneb, et töö on esitamiseks küps, on see läbinud juba osaliselt kvaliteedikontrolli, sest tänapäeval avaldavad doktorandid enamasti vähemalt kolm artiklit rahvusvahelistes eelretsenseeritavates ajakirjades.

Doktoritöö tekst peab aga siduma nende artiklite sisu tervikuks. Maaülikoolis on mõnikord olnud probleemiks, et doktoritöö publikatsioonid käsitlevad erinevaid suundi ja keeruline osa on, kuidas terviktöö kokku kirjutada.

Oluline on, et see käiks koostöös juhendajaga. Bakalaureuse- ja magistritasemel on koostööd rohkem, kuivõrd see on esimene koht, kus tudengid teadustekstiga kokku puutuvad.

Esimese tagasiside saab doktorant tegelikult doktoriseminarist. Seminaris käib sisuline arutelu ja sealt saab doktorant teada, mida parandada ja mis on hea.

Meil on ka eelkaitsmised. Enne kaitsmist peab esitama vastava õppetooli või instituudi juhi kinnituse eelkaitsmise läbimise kohta. Lisaks on vajalik juhendaja kirjalik hinnang doktoritöö valmiduse kohta. Kui näiteks artiklitel on olnud kaasautoreid, peavad ka nemad kinnitama doktorandi panust avaldatud publikatsioonides.  

Kui doktorandile tundub, et töö on kaitsmiseks küps, esitab ta selle kaitsmiskomisjonile. See tähendab, et enne kui käsikiri läheb trükki, saab ta tagasisidet komisjonilt.

Komisjoni liikmed tutvuvad tööga ja annavad hinnangu, kas see on kaitsmiseks valmis.

Kui tihti juhtub, et töö tuleb komisjonilt parandusettepanekutega tagasi?

Seda tuleb ikka aeg-ajalt ette. Juhul kui komisjon on töö hindamisel kimbatuses, võib ta selle edasi anda eelret­senseerida eksperdile, kes töö läbi vaatab ja oma hinnangu annab.

Komisjoni kuuluvad inimesed ei ole ju ainult selle kitsa eriala esindajad. Kui pädev on komisjon hindama väga spetsiifilisi töid?

Ei ole jah. Komisjoni kuulub viis püsiliiget ja päris kindlasti ei ole kõik neist kitsa erialavaldkonna teadlased. Aga komisjon võib kaasata kuni kolm lisaliiget.

Plagieerimist võib esineda nii ideevarguse, tsiteerimise kui ka empiirilise materjali varguse tasandil. Millises vormis võib plagiaat doktoritöös esineda?

Plagiaadi mõistet ei ole Eestis ega rahvusvaheliselt õigusaktidega määratletud. Sellele täpse sisu andmine sõltub konkreetse juhtumi valdkonnast, otsuse tegijate tõekspidamistest ja hinnangutest. Plagiaadi põhitunnuseks on teose või selle osa loomise ehk autorsuse omastamine. Lõpuks jääbki asjatundjate otsustada, kas oli tegu inimliku eksimuse, hooletuse või kiirustamisega. Või on tahtlikult kasutatud teiste loodut.

Selles doktoritöös oli kasutatud teiste autorite tööde osasid, kopeeritud neid oma töösse ja jäetud neile viitamata. Kõnekeeles oli tehtud copy-paste. Siis esines veel tehnilisi vigu ehk oli võetud otselõike, kuid need olid jäetud esitamata tsitaatidena.

Lisaks, need uurimistulemused, mida doktorant esitas oma uurimistulemustena, olid avaldatud tema artiklite kaasautorite töödes juba varem.

Doktoritöö teemad pakuvad välja ikkagi juhendajad: professorid, dotsendid, juhtiv-  ja vanemteadurid. Seega doktoritöödes ei ole põhjust kahtlustada, et doktorandid ideid varastaksid.

Ajaloost on muidugi teada, et kui info liikus aeglaselt, siis oli võimalik, et mõned teadlased avaldasid samu leide mõnekuulise vahega. Tänapäeval liigub info kiiresti,  publikatsioonide tulemused on avalikud ning ideede vargus on kiiresti tuvastatav.  

Kas vormistuslikku laadi plagiaati võib autor teha enda teadmata?

Bakalaureusetöödes seda esineb. Akadeemilise teksti koostamise vähese kogemuse tõttu võib jääda mõni viide panemata. Kui tudengitel jääb esimestel kursustel mõni viide panemata, võib see olla mõistetav. Magistriastmes tekib sel kohal muidugi küsimus – oli see tahtlik või tahtmatu? Raske öelda.

Doktoritöö puhul usaldab komisjon üliõpilast rohkem, artiklid on avaldatud, kogemust peaks olema. Autorsuse varguse võimaluse peale lihtsalt ei tulda.

Mida komisjon doktoritöö puhul teeb?

Komisjoni liikmed ja retsensent vaatavad ikka pigem seda, milline on metoodika, lähenemisviis, milliste analüüsimeetoditega on tulemused saavutatud, kuidas neid on tõlgendatud, kas tulemused on ainulaadsed või täiendavad kellegi varasemaid uuringuid. Põhihindamine käib sisu põhjal.

Kui tuleb päevavalgele, et tegu võib olla plagiaadiga, mis siis edasi saab?

Lõputöö plagiaadiks tunnistamise võib kirjaliku avaldusega algatada igaüks, kes asjaolu tuvastab. Sellega koos tuleb esitada tõendid plagieerimise tunnuste kohta. Seejärel nõuab instituudi õppedirektor üliõpilaselt kirjaliku seletuskirja.

Edasi tegeleb süüdistuste analüüsimisega kaitsmiskomisjon.

Doktoritöö puhul võib seesama kaitsmiskomisjon või ülikooli nõukogu teha otsuse doktorikraad igal ajal tühistada, kui doktoritöö andmed osutuvad võltsituks või plagieerituks.

Bakalaureuse- või magistritöö puhul võib tudeng taotleda uuesti kaitsmist mitte varem kui ühe aasta möödudes juhtumist.

Doktorikraadi puhul kaotab kraadi taotleja õiguse taotleda kraadi Eesti Maaülikoolis.

Juhendajal on samuti suur roll doktorandi kaitsmiseni jõudmisel, lisaks saab ta juhendamise eest raha. Kas juhendaja tööle antakse ka mingisugune hinnang?

Kui juhendaja on kogu doktorantuuri vältel tudengiga pidevas koostöös, on ka pidev järelevalve selle töö üle. See kindlasti aitab plagiaadijuhtumeid vältida.

Juhendaja kinnitab oma allkirjaga, et töö on kaitsmisküps. Eks akadeemilistele isikutele antakse hinnanguid ametisse valimise kaudu. Kui tulevad järgmised professoriks valimised, siis kollegiaalse hinnangu kaudu selline tagasiside ka antakse. See on renomee küsimus kõigile pooltele.

Viimase juhtumi valguses väitis töö autor, et viitamise reeglistik on ebaselge või eksitav. Kuidas on juhendmaterjalidega – kas maaülikoolil on need üheselt mõistetavalt olemas või ei?

Tehnikainstituudi juhendis on alapeatükk, milles on kirjas, kuidas peaks doktoritööd tehniliselt vormistama. Aga viitamisreeglid on kirjas üliõpilastööde vormistamise juhendis ja doktoritöö on üliõpilastöö.  

Kas teie hinnangul on hakatud rohkem plagieerima või on asi lihtsalt selles, et võimalused selle tuvastamiseks on suuremad?

Informatsiooni ja töid on avalikult palju lihtsam ja kiirem kätte saada kui varem. Pluss veel üldine suund tööde avalikustamisele. Tööd ei ole enam raamatukogus riiulil. Tehniliselt on lihtsam materjali kätte saada, aga ka lihtsam kontrollida kokkulangevusi.

Eestis kaitstakse aastas umbes 200 doktoritööd. Kontroll selle üle ei tohiks olla üle jõu käiv.