Nõos asuv Haraldi kauplus võttis märtsi alguses müüki uhiuue, rohkem tüdrukutele mõeldud üllatusmunade seeria. Peagi hakkasid munad aga saladuslikult kaduma.
Uued üllatusmunad tõid varguste laine
22. aprill 2013, 09:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et tegemist on vargustega, sai kauplusele selgeks märtsi lõpus. Müüjad hakkasid jälgima, kuhu šokolaadimunad kaovad, ning panid tähele, et neid käivad pihta panemas umbes kümneaastased tüdrukud.
Nädalapäevad tagasi tabasid turvafirma G4S töötajad kaks tütarlast otse teolt. Asja uurimise võttis üle politsei ja praegu on selge, et näppajaid ei ole sugugi kaks, vaid rohkem. Kõik umbes sama vanad koolitüdrukud.
Suurem seltskond
Tekkinud kahju kokku liites avastas kauplus, et kadunud on 63 üllatusmuna, mille müügihind on ühtekokku 49 eurot ja 77 senti. Kas kannatanu selle raha ka tagasi saab, sõltub sellest, mitu vargust saab politsei konkreetse inimesega kokku viia.
Kauplusest kinnitati Tartu Postimehele, et kohalik konstaabel sai enda kätte turvakaamerate salvestised. Sealt selgubki, kes, millal ja kui palju mune virutas. Need ei ole ainult kaks tüdrukut, seltskond on suurem, kinnitas Lõuna prefektuuri ennetusbüroo juht Marina Paddar.
Esialgse versiooni kohaselt kelkis ilmselt üks tüdruk õnnestunud vargusega teiste ees ja kaaslased läksid hasardiga tema tegu kordama. Nüüd on nad endale kaela tõmmanud aga paksu pahanduse ning tegudest tuleb aru anda alaealiste komisjonis ehk seltskonna ees, kuhu on kaasatud nii politsei, vanemad, kooli esindaja kui ka valla sotsiaaltöötaja.
Üheskoos otsustatakse, milline peaks olema mõjutusvahend, et niisugused teod ei korduks.
Paddar lausus oma kogemustele tuginedes, et raha peaksid poodi viima tüdrukud ise, kas siis oma taskurahast või annab vanem neile vajaliku summa. «Vaid nii on lootus, et kohtume nende lastega esimest ja viimast korda,» ütles ta.
Korrakaitsja sõnul on poevaraste isiklik vastutus alati vajalik just selleks, et neile ei jääks muljet, justkui keegi teine lahendaks nende probleeme.
Paddar kummutab osa inimeste arvamusi, justkui ei saa kümneaastased lapsed aru, mida nad teevad, ning et nad pole vastutusvõimelised. «Nad saavad suurepäraselt aru, et poes tuleb kauba eest maksta.»
Üksikud katsetavad
Süstemaatilisi vargaid laste ja noorte seas siiski väga palju ei ole, märkis iga päev poevargustega kokku puutuv G4Si Lõuna piirkonna turvajuht Rein Riitsaar.
Tema tähelepanekute järgi võivad lapsed küll varastamist proovida, kuid enamasti jääb see ainsaks katsetuseks. Seda enam, et vahelejäämise oht on suur ning tühise kommipaki varastamise pärast võib sattuda suurde jamasse.
Turvafirma tähelepanekul võivad laste varguste käivitavaks jõuks olla erisugused asjaolud: sportlikust hasardist ja soovist sõprade ees kelkida kuni raske materiaalse olukorrani. «Paraku jäävad näppamisega vahele ka hästi kindlustatud perede lapsed,» lisas Riitsaar.
Üsna tihti teevad noored poepidajaile muret hoopis sellega, et kipuvad kaubanduskeskustes aega veetes korda rikkuma. Tihti on nad lärmakad, vahel ka purjus ning juhtub, et satutakse sõnelema teiste külastajatega. Nii peletavad nad eemale potentsiaalseid ostjaid.