Võrkpallurid jäid medalita

Tartlased Renee Teppan (vasakul) ja Henri Treial üritavad blokeerida Pärnu mängija Kardo Kõresaare rünnakut Eesti meistriliiga mängus. Pärnu 3:0 võiduga lõppenud mängu jälgib kohtunik Mehis Merilaine.

FOTO: Ants Liigus / Pärnu PM

Eelmisel aastal Tartu Pere Leiva nime all nii Schenkeri liiga kui Eesti meistriliiga võitnud meeskond sel hooajal võimsat saavutust korrata ei suutnud. Eesti meistriliigas jäi Bigbank Tartu neljandaks ja Schenkeri liigas jäi laeks veerandfinaal.

Meeskonna tegutsemisse jätsid ilmseid jälgi hiline nimesponsori leidmine ja sellega kaasnenud raskused komplekteerimisel. Klubi mänedžer Alari Jõesaar märkis, et suursponsori leidmise ajaks ei olnud mängijaid enam eriti valida.

Keset hooaega tulid muutused ka treenerite ridades. Detsembri alguses sai meeskonna abitreeneriks Andres Toode, kuu teises pooles astus tagasi ka neli aastat meeskonda juhendanud Rainer Vassiljev, kes põhjendas otsust edasise tegevusplaani puudumisega.

Eesmärk oli medal

Vassiljevi asemel asus meeskonda juhtima eelmisel hooajal Pärnu naiskonda treeninud Andrei Ojamets, kes tahtis esmajoones lihvida lihtsaid sooritusi ja töödistsipliini. Põhiturniiri teises pooles õnnestus meeskonnal end kaks kohta ülespoole mängida.

Hooaja lõpptulemusega Ojamets rahule ei jäänud. «Ütlesin juba Tartusse tulles, et minu eesmärgiks on medal, ja ega mängijadki jäänud rahule,» rääkis ta ja lisas, et Eesti meistriliiga pronksiseerias oleks võinud TTÜ-d ikkagi võita.

TTÜ-ga kohtus Bigbank juba Schenkeri liiga veerandfinaalseerias, kuid siis kaotas Tartu meeskond mõlemad kohtumised geimidega 0:3.

Ebaedu põhjuseks pidas Ojamets seda, et ehk suhtus meeskond vastastesse liiga aukartlikult. Ta täpsustas, et asi oli noorte meeste kogemuspagasis, mis on otsustavateks mängudeks liiga kasin. Ka 0:3 kaotatud karikavõistluste poolfinaal Pärnu vastu ilmestas seda.

Samas hindas Ojamets 1:2 kaotatud pronksiseeriat siiski positiivseks, sest kaks esimest mängu olid väga head. «Otsustavas mängus oli meestel aga tahtmine nii suur, et see hakkas keskendumist ja selget mõtlemist segama,» rääkis ta ning täpsustas, et suure tahtmise juures on vaja energia ja oskused õigesti suunata.

Suurima arenejana tõi peatreener välja temporündaja Kevin Soo, kuid nimetas ka Henri Treialit, kel on nii suur potentsiaal, et ta võinuks isegi rohkem areneda. «Noortel lubaksid võimed rohkem, aga nad peaksid olema enesekriitilisemad ja enese vastu nõudlikumad,» lisas Ojamets, «kui nad tahavad saada profiks, on vaja mõelda veel mitmesugustele asjadele.»

Töö läheb edasi

«Ega tulemustes pole midagi rõõmustavat, ent pole halba ilma heata ja on olnud hullemaid aegu,» sõnas klubi mänedžer Alari Jõesaar hooaja kokkuvõtteks.

Ta täpsustas, et lõppenud hooajal said noored mängumehed palju rohkem praktikat kui teistes klubides ning järgmisi aastaid silmas pidades on see kindlasti hea.

Noorte kõrval oli ka kogenud mängijaid, kuid nendegagi seostus mitmesuguseid küsimusi. Näiteks Läti koondislasest temporündaja Viktors Koržeevis sai pakkumise Prantsusmaa kõrgliigaklubilt Ajaccio ning lahkus Tartust detsembris.

Hooaja eel ülikoolilinnas harjutanud vanameistri Eivo Žuravljovi hooaeg oli heitlik. Esmalt siirdus mees mängima Belgia tippklubisse ASSE / Lenniki Euphony, kuid naasis palgaprobleemide ilmnemisel novembri lõpus Tartusse.

Loodetud suurt rolli Žu­­ravljovil siin aga kanda ei õnnestunud. Jõesaar kommenteeris vastuolusid napilt isiksuste põrkumisega.

Mängijad saavad nüüd natuke puhata, ent klubi juhtkonna töö uute sponsorite otsinguga alles algab. Sponsorleping Bigbankiga on sõlmitud veel kaheks aastaks. Klubi lõi uueks hooajaks juba käed nii peatreener Andrei Ojametsaga kui ka selle aasta tuumikuga.

«Noored jäävad, nad on hea lähtepunkt, samuti on meil Andreiga tuleviku kohta samasugune ettekujutus,» kinnitas Jõesaar.

Veel ei ole kindel Priit Luige ja Ats Horni jätkamine. Uusi mängijaid tahab klubi värvata vähemalt kolm ning mõned valikud on silmapiiril, kuid edasine sõltub juba sponsorite leidmisest ja seepärast nimesid Jõesaar nimetama ei soostunud.


Schenkeri liiga

1. TTÜ

2. Pärnu VK

3. Riia Lase

4. Tallinna Selver

Veerandfinaalides kaotasid Big­­bank Tartu, Ozolnieki/Poliurs, Daugavpils Universitte ja Jelgava Biolars.

Eesti meistriliiga

1. Tallinna Selver

2. Pärnu VK

3. TTÜ

4. Bigbank Tartu


Arvamus

Kristjan Kais
Endine võrkpallur, rannavõrkpallur ja kehakultuuri õppejõud

 

Bigbank Tartu tulemused olid sellised, et mingisugust eneseületust selles mõttes ei olnud. Põhjusi võib näha mitmeid. Üks oli kindlasti nimesponsori kaotamine, mis omakorda tingis meeskonna komplekteerimisega hiljaksjäämise. Tundub, et komplekteerimisel tehti ka mõned valed otsused, näiteks lätlane (Viktors Korženevics – toim), kes poole hooaja pealt ära läks, ja Eivo Žuravljovi kahtlane ärasaatmine siin lõpus.

Tartu mängu vaadates jäi mulle mulje, et võistkonnavaim ei olnud hea, eriti edukamate võistkondadega võrreldes. Varem on just vaim olnud Tartu tugevus, nüüd oli väljakul egode paraad ja igaüks võitles enda eest. Võistkondlik ühtekuuluvus oli nõrk. Eks oli palju noori, kuid selle taha ei saa peituda. Liiga palju oli ka selliseid mina-ja-maailm-mehi, keda on samuti vaja, ent tiimi sattus neid korraga liiga palju. Ja vanad mängijad pole siin just parimad järeleaitajad. Sellega püüdsid Rainer Vassiljev ja Andrei Ojamets mõlemad tegelda, aga ju ei õnnestunud.

Sattusin sel hooajal nägema mänge, kus Tartu mängis kas väga ilusasti või väga koledalt, keskmist varianti ei näinudki. Stabiilsus kõikus. Noored Renee Teppan, Robert Täht ja Kevin Soo kasvasid mängijatena palju ja neist võiks Eesti koondisele järelkasvu loota. Selles mõttes oli siin tuleviku mõttes hea aasta, parem kui TTÜs, kus noored mehed kõik pingil istuvad.

Järgmisel hooajal on kindlasti vaja juurde kedagi kogenut, kes vajaduse korral asjad enda peale võtaks ja ära teeks, muidu võib tulemus olla niisugune nagu sellel aastal.

Ühe aastaga muidugi toetajaskond ja sponsorid ei kao, aga kaua ei saa selline olukord kesta, millalgi peab jälle tiitleid ja trofeesid Tartusse tooma.

Tagasi üles