Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Pime IT-mees aitab saatusekaaslasi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sven Veske õpetab vaegnägijaid arvutit tundma, et nad saaksid eluks vajalike toimingutega iseseisvalt hakkama.
Sven Veske õpetab vaegnägijaid arvutit tundma, et nad saaksid eluks vajalike toimingutega iseseisvalt hakkama. Foto: Kristjan Teedema

Sven Veske pole olnud pime terve elu. Ta töötas arvutiga, kuni ootamatult röövis nägemise raske haigus. IT-valdkonda Veske aga ei jätnud ja nüüd tutvustab ta Lõuna-Eesti Pimedate Ühingus teistele vaegnägijatele, kuidas arvuti abil igapäevast elu lihtsustada.

Arvuti annab inimesele võimaluse saada osa maailmast ning tulla toime igapäevatoimingutega, rääkis Veske. Arvutiprogrammide abil saab pime inimene ise kirjutada kirju või teha näiteks pangaülekandeid. «Privaatsus ja ise hakkama saamine annab inimesele tagasi eneseväärikuse,» leiab Veske.

Ta aitab pimedaid nii sobiva arvutitehnika leidmisel kui õpetab neid ka masinat kasutama. Kodukülastusi teeb Veske harva. Enamasti saab kõik selgeks Skype’i kaudu juhendades.

Spetsiaalsed programmid aitavad pimedal maailmaga kursis olla. Reporteri silme all avas Veske Postimehe veebiväljaande ning käivitas programmi, mis luges uudiseid ette. Uudiseid laseb ta arvutil endale ette lugeda tavakõnest umbes neli korda kiiremini. Nii saab aega kokku hoida.

Samasugune häältarkvara töötab ka nutitelefonidega. «Loeb sõnumeid ette ja teatab, kes helistab või on vahepeal helistanud,» tõi Veske näite. Nii ei pea pime inimene sugugi elust maha jääma, vaid võib kõigest osa saada.

Häälprogrammi saab kasutada ka vastupidi. Inimene saab dikteerida arvutis e-kirja või mobiiltelefonis sõnumi sisu. «Suhtlemisvõimalus on pimedale inimesele väga oluline. Ametiasutusse ju punktkirjas dokumenti ei saada,» sõnas ta.

Tagasi üles