/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2013/04/18/1698588t1h01ef.jpg)
Jalakäijad Tartus Kroonuaia silla alt enam kuiva jalaga läbi ei saa, sest Emajõgi loksub seal nüüd kõnniteel.
Emajõgi ajab üle ääre
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile kell kolm päeval ulatus Emajõe veetase Tartus 204 sentimeetrit üle hüdroloogide mõõdulati nulli, viimase ööpäevaga oli vesi kerkinud veidi enam kui 17 sentimeetrit ja see pole veel kõik. «Emajõe suurveeaegne tippveetase on veel tulemas,» ütles Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) hüdroloog Ene Randpuu.
Kuigi tänavune kevadise suurvee algus oli hiline ehk alles 13. aprillil, ei löö jõgi sel aastal hilise tõusu ajaloolist rekordit. Viimane on Tartus kirja pandud 1941. aasta 17. aprillil.
Suurveeaegse veetaseme kerkimise intensiivsus varieerub ööpäevas Tartus päris palju. Veetaseme kerkimise suurim intensiivsus oli 1956. aastal, kui jõgi tõusis ööpäevas 37 sentimeetrit. Tänavu on veetase Emajõel tõusnud keskmiselt 24 sentimeetrit ööpäevas. Tõus jätkub: kui suurvee algus on Emajõel hiline, võtab veetaseme tõus talvisest miinimumist suurveeaegse tippveetasemeni tavaliselt 10–16 päeva.
«Aastad on erinevad,» märkis Ene Randpuu. «Palju sõltub ilmast ja jääoludest. Järgnevad päevad näitavad, kui suure jõe see aasta Tartusse toob.»