Buumimajad vajavad insenere

Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži direktor Lembit Nei istub Puiestee tänaval oma kabineti aknal, kust avaneb samasugune vaa­de nagu mõnest Oxfordi ülikooli õppehoonest. Foto: Margus Ansu

Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži direktor Lembit Nei on kolledžit juhtinud kaheksa aastat. Ta tõdeb, et tehnikaerialasid peab õpetama üle Eesti ning isegi näiliselt õppekavasid dubleerides jagub tööd kõigile lõpetajatele.

Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledžis õpetatakse päris palju maaülikoolis õpetatavatega nime poolest sarnaseid erialasid. Mis teid neist eristab?

Viimasel ajal on jälle päevakorda tõusnud dubleerimise jutt. Eelmine haripunkt, kus dubleerijatega pahandati, oli kümme aastat tagasi. Siis jõudis see välja peaaegu selleni, et mõned meie haridusideoloogid käisid välja mõtte, et üldharidusainete massõpetamiseks tuleks üldse üürida Vanemuise saal.

Edasine elu näitas, et see ikka päris õige tegevus ei ole, sest suurele hulgale õpetamisel ei kipu kvaliteet eriti hea olema. Kui me ütleks nii, et keegi ei tohi kedagi õppeprotsessis dubleerida, tuleks kõigepealt Tartus kõik põhikoolid liita ja edasi liita ka gümnaasiumid, sest oi kui palju nemad veel dubleerivad.

Kui jõuame kõrgkoolide tasandile, võib öelda, et ehitust õpetatakse tõesti päris mitmes kohas. Esiteks räägime, et ehitusinsenere võiks ette valmistada veel rohkem. Teiseks, rääkida, et siin on tegu väga suure dubleerimisega, on pinnapealne.

Igas kõrgkoolis või kutseharidusasutuses, kus kõrgharidust antakse, on suunad erinevad. Ja kuigi tudengid alustavad võib-olla sisuliselt samade ainetega, hakatakse juba esimesel aastal spetsialiseeruma.

Kui me ei käituks niimoodi, saaksime täiesti ühte nägu ehitusinsenere. Vaat siis läheks neil tööturul raskeks. Eesmärk ei ole toota ühte nägu insenere, sest meil on tööturul ka paljususe nõue. Ja tööturg ei ole sugugi täis.

Vahepeal langes ehitussektor täiesti kokku. Mida need ehitusinsenerid kõik teevad?

Puudus on keskastme objektijuhtidest. Meie lõpetajad maanduvadki pärast väikest praktikat firmas selsamal kohal. Osa teeb veel ka oma firma. Ehitusturg on käinud läbi madalseisust, aga tegelikult on juba jälle tekkinud nõudlus ehitajate järele.

Kui nüüd mõelda meie spetsialiseerumisvõimaluste peale, siis ehitiste restaureerimine on eriala, mille lõpetajad ei tohiks jääda tööta – eriti kui arvestada kinnisvarabuumiaegset kasinat ehituskvaliteeti. Oi kui palju tuleb põldudel hakata ehitisi korda tegema.

Ülikoolide ja haridusministeeriumi vahel sõlmitud tulemuslepingute järgi jagavad ülikoolid omavahel ära, mis valdkonnas keegi millegi eest vastutab. Lõpptulemusena vähendab see dubleerimist, kuid jaotab erialad ka ühte või teise ülikooli ning loob Eestisse justkui ühe ülikooli. Kas te nõustute minuga?

Ei, ma ei nõustu. Tulemusleping annab ühele konkreetsele ülikoolile vastutuse mingi valdkonna eest, aga see ei tähenda sugugi, et teine ülikool ei või õpetada mingit eriala.

Pigem on see suunamine, et ülikoolid peaksid kokku leppima, mida üks või teine ülikool teeb, ning jõudma selgusele, kas mõlemal on mõistlik tegutseda samas valdkonnas.

Tehnika valdkonnas on jäme ots antud tehnikaülikoolile, aga see ei tähenda, et maaülikool peaks oma toimetamised Lõuna-Eestis lõpetama. See, et tehnikaülikool on kolledži kujul Tartusse tulnud, ei tähenda, et tahaksime haarata Tartu kõrgharidusasutustelt ära kõik selle, mis seal inseneriõppes hästi toimib.

Nii mõnigi ülikoolide kolledž kaalub praegu, kas võtta suund bakalaureuseõppe pakkumisele või minna rakenduskõrghariduse teed. Kummas suunas peaksid kolledžid liikuma?

Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledžis on nii bakalaureuse- kui ka magistriõpe, rakendusõppekavasid ei ole.

Akadeemilise õppe korral on nõutav õppejõudude teadustegevus, sellest tulenevalt on need inimesed võimelised juhendama ka doktorante. Kui õppejõud teadust ei tee, ei ole ta võimeline ka magistranti hästi juhendama.

Tõsist teadust tänapäeval ilma doktorantideta ette ei kujuta, sest kui õppejõudude koormus on üsna suur ja kui nad ise peaksid kogu selle nõutava teaduse välja kandma, ei jõuaks nad midagi muud teha. Meil õpivad siin samuti väikesed doktorantide rühmad ning praeguseks on kaitsmiseni jõudnud üks doktor.

Olite Tallinna poiss, lõpetasite 7. keskkooli. Mis meelitas teid Tartusse jääma?

Aura. Omal ajal, kui tulin õppima, oli Tartu Ülikool midagi kõrget ja kättesaamatut. Kui tekkel käes, oli Tallinnas käia, ülikooli müts peas, ülimalt uhke ja väärikas tunne.

Mis aga puutub tänasesse päeva, siis on see köitev linn mitte ainult tudengite, vaid ka välisõppejõudude seas. Võrdleksin Tartut Oxfordiga. Väga suur osa Tartu elanikest on ühel või teisel moel ülikooliga seotud. See kujundab akadeemilise aura.

Samas kõik olulised kohad, näiteks raamatukogud, akadeemilise õhkkonnaga kohvikud ja raamatupoed ning konverentsisaalid, on käe-jala juures. Paljud, kes tänaval vastu tulevad, on akadeemilised persoonid. 100 000 Tartu elanikku ja nendest paljude seotus ülikooliga teeb meie linnast Oxfordiga sarnase linna. Ega selliseid linnu maailmas ülipalju ole.

Ülikoolilinna kevade lahutamatu osa on tudengipäevad. Millest osa võtate?

Kindlasti öölaulupeost. Ka teisi üritusi olen käinud vaatamas.

Tehnikaülikool Tartus

• Tänavu võtab kolledž ehituse erialale õppima 45 tudengit. Sel erialal saab spetsialiseeruda restaureerimise või projekteerimise ja arhitektuuri suunale.

• Tööstusökoloogia bakalaureuseõppesse võetakse vastu 20 tudengit, teist samapalju magistriõppesse. Keskkonnatehnika erialale võtab kolledž vastu 15 tudengit.

• Lisaks saab 30 esmakursuslast läbida stuudiumi esimese aasta osal muidu Tallinnas õpetatavatel erialadel.

• Homme alates kella 14.15 saab lahtiste uste päeval tutvuda õppimisvõimalustega TTÜ Tartu kolledžis.